Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riik loob väärkoheldud laste kohta registri
Valmiv lastekaitseseadus näeb ette abivajavast lapsest teatamata jätjale karistust ning väärkoheldud laste registri asutamist, sest seni puuduvad riigil andmed selliste poiste-tüdrukute täpsest arvust.

"Tegelikult ei ole meil üldse aimu, kui palju on Eestis väärkoheldud lapsi," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik ja lastekaitsekontseptsiooni töögrupi liige Monika Luik Postimehele.

Hetkel on täpselt teada vaid vanemliku hoolitsuseta laste arv, ent see näitab lastekaitseseadusega tegeleva töörühma hinnangul juba süvenenud väärkohtlemise või hooletussejätmise juhtumite arvu.

Töörühma arvates tuleks olukorra parandamiseks asutada ametkondadevaheline lastekaitsenõukogu, mille ülesandeks oleks lisaks andmete kogumisele ka kogu valdkonna töö koordineerimine. Selline nõukogu tegutseks riigikogu juures nõuandjana.

Samuti näeb seadus ette, et tuleb luua register, kuhu lastekaitsetöötajad kannavad kõik laste väärkohtlemise juhud. Kose vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Astrid Ojasooni sõnul oleks seesugune register väga vajalik. "Kuni seda ei ole, võib jääda mulje, et probleeme ei olegi, ja hetkel ei ole võimalik ka vastupidist tõestada," rääkis nõunik.

Kehtiva lastekaitseseaduse puuduseks nimetas Ojasoon eelkõige deklaratiivsust. Näiteks ütleb see, et inimene peab abivajavast lapsest teavitama sotsiaaltalitust, politseid või mõnda teist abiandvat organit, aga täpsemad toimimisjuhendid on lahti kirjutamata.

Luige sõnul on oluline kehtestada reeglid väärkoheldud lapsest teatamiseks ja määrata teatamatajätmise eest karistus. "Kuni neid reegleid ei ole, on sanktsioone võimalik rakendada vaid siis, kui on tegu väga karmide juhtumitega," märkis Luik, kelle sõnul on lastekaitsjate eesmärk see, et teave võimalikust abivajajast jõuaks nendeni võimalikult vara.

"Tahame, et lastega töötavad spetsialistid, arstid ja õpetajad ning ka tavainimesed teadvustaksid endale, et abivajavast lapsest ei tule teavitada ainult siis, kui tema elu on otseses ohus, vaid iga kahtluse korral," rõhutas Luik. Üheks võimalikuks karistuseks neile inimestele võib saada oma asutusesisene distsiplinaarvastutusele võtmine.

Tartu laste tugikeskuse juhataja Ruth Soonetsi sõnul on lihtsalt teatamisest vähe kasu, kuni puudub väljaarenenud abivõrgustik. "Sotsiaaltöötaja saab küll teada, kui palju neid lapsi on, aga aidata neid ei saa," arvas ta.

Tugikeskuse juhataja sõnul tuleks esmajärjekorras taastada meditsiiniõdede sünnitusjärgsed koduvisiidid ja luua laste väärkohtlemisest teatamiseks naabrivalvesüsteem. "Kumb on olulisem, kas see, kui naaber annab teada, et kellegi teler on varastatud, või see, kui ta teatab, et kõrvalkorteris pekstakse pidevalt last," püstitas ta küsimuse.

Uue seadusega on kavas suurendada ka vanemate vastutust, kui laps ei käi koolis või hulgub öösiti ringi ning seadustada lähenemiskeeld vanemlike õigusteta ja vägivaldselt käituvale emale või isale.

2003. aastal registreeriti Eestis 189 laste vastu suunatud kuritegu. Neist 111 juhul oli tegemist laste seksuaalse väärkohtlemise, prostitutsiooni, pornograafia ja seksuaalse ahvatlemisega.  BNS

29 September 2004
  Kommentaarid