Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikontroll: haridusinvesteeringud võivad tuulde lennata
Kümned miljonid koolidesse investeeringuteks mõeldud kroonid võivad raisku minna, sest haridus- ja teadusministeerium pole paika pannud kriteeriume, mille järgi kindlaks määrata, missugune kool on suuteline tulevikus ellu jääma, leiab riigikontroll.

Selline otsustamatus loob riigikontrolli teatel ohu, et investeeritakse koolihoonetesse, kus mõne aasta pärast õppetööd ei toimu, sest kooli elushoidmiseks pole piisavalt lapsi ega õpetajaid.

Riigikontroll leiab, et probleemi lahendamiseks on tarvis planeerida koolivõrgu arengut ja luua jätkusuutlikkuse kriteeriumid. "Valitsusel tuleb otsustada, milline on kooli minimaalne suurus tagamaks kvaliteetset haridust ja milline on tuleviku koolivõrk," ütles riigikontrolli auditijuht Kristjan Paas.

Jätkusuutlikkuse puhul on riigikontrolli nägemuse kohaselt võtmeteguriks just kvaliteet. "Ka väikestel maakoolidel on eluõigus, juhul kui nad suudavad õpilastele kvaliteetset haridust pakkuda. Ratsionaalne mõistus ütleb, et kõik koolid, mis selle ülesandega toime ei tule, on tarvis reorganiseerida. Laste hariduse taseme arvelt ei tohi teha ühtegi mööndust," rääkis Paas.

Auditijuht rõhutas, et koolide tulevikku puudutavate otsuste langetamisel tuleb lähtuda ennekõike objektiivsest reaalsusest ja püüda saavutada, et leitav lahend põhineks ratsionaalsete majanduslike argumentide ning sotsiaalsete tegurite vahelisel tasakaalul. "Kui kõigekülgne analüüs siiski näitab, et üks või teine kool tuleb sulgeda, siis tuleb seda ka teha," nentis Paas.

Riigikontrolli hinnangul on koolivõrgu planeerimine hädavajalik ka investeeringute uudse rahastamisskeemi korral, mida valitsus rakendada soovib. Siduda investeeringuteks eraldatud raha õpilase pearahaga oleks läbipaistvam lahendus kui seni kasutatud rahajagamise skeem, märkis riigikontroll.

Riigikontroll leiab samas, et investeeringute paigutamine pearaha sisse ei taga veel koolivõrgu automaatset isekorrastumist. "Siin tuleb arvesse võtta, et investeeringu- ja palgaraha ühtekoondamise kaudu võimaldab uudne süsteem piiripealsetel koolidel aastaid kiratseda. Pearahaga paralleelselt toimiv baasraha süsteem võib osa koolide agooniat veelgi pikendada."

Haridus-ja teadusminister peaks riigikontrolli arvates koos riigikoguga paika panema hariduse kvaliteedi parameetrid, pidades sealhulgas silmas ka kvantitatiivset mõõdet, näiteks õpilaste arvu koolis.

Riigikontroll peab taunimisväärseks, et käesoleva aasta eelarvest 21. sajandi kooli projekti kaudu ligi 80 miljoni krooni jaotamisest jäeti haridus- ja teadusminister üldse kõrvale ning otsused sündisid riigikogus vaid valitsuskoalitsiooni poliitikute omavaheliste kokkulepete tulemusel.

"See raha jagati puhtpoliitiliste kriteeriumide alusel kümne kooli vahel," on riigikontrolli seisukoht. Eestis on üldhariduskoole praegu 609. Kuna õpilaste hulk väheneb aasta-aastalt, väheneb ka vajatavate koolide hulk. Alates 1990. aastate teisest poolest on igal aastal mõni kool suletud. Aastatel 1991-2003 on suletud või reorganiseeritud kokku üle 150 üldhariduskooli. Eesti iseseisvuse taastamisest 2003. aastani rajatud uutest koolidest on praeguseks suletud ligi 40 protsenti.

Haridus- ja teadusministeerium prognoosib õpilaste arvu vähenemise tõttu ka koolide arvu jätkuvat vähenemist - 2006.-2007. aastaks jõuab koolide arv samale tasemele kui 1980. aastal, mil neid oli 544.  BNS

04 Oktoober 2004
  Kommentaarid