Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eesti tervitab EL-i ja Venemaa inimõiguste alast dialoogi
Euroopa Liit ja Venemaa leppisid neljapäeval Haagi tippkohtumisel kokku omavalheliste inimõiguste alaste konsultatsioonide alustamises, Eesti peab otsust enda jaoks positiivseks.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles tippkohtumise järel, et EL ja Venemaa hakkavad pidama regulaarselt kõnelusi inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste ja põhivabaduste küsimuses.

Barroso märkis, et kõnelused puudutavad ka vene keelt kõnelevaid vähemusi mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Eesti välisministeerium avaldas heameelt, et Venemaa on lõpuks nõustunud inimõiguste alase avatud dialoogiga.

"Samas jääb meile arusaamatuks, miks komisjoni president Jose Barroso tõi detailselt välja ainuüksi Moskva huvid, unustades täpsustamata samas Euroopa Liidu huvid inimõiguste vallas Venemaal," ütles BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Ta märkis, et demokraatia normidest ja inimõiguste normidest kinnipidamist rõhutab juba EL ja Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping.

"See printsiip on üle korratud ka tänavu 27. aprillil allakirjutatud EL-Vene ühisavalduses. EL huviks on alati olnud arutada inimõiguste olukorda Venemaal, sealhulgas Tšetsheenia küsimust, meedia olukorda, kodanikuühiskonda puudutav ning rassisimi ja võõraviha ilminguid. Pahatihti on Venemaa sellest aga keeldunud.

Peaminister Juhan Partsi hindas otsust alustada regulaarseid konsultatsioone Venemaaga inimõiguste ja põhivabaduste küsimustes positiivseks, teatas valitsuse meedianõunik.

"Mul on hea meel, et Venemaa on lõpuks nõustunud inimõiguste alase avatud dialoogiga. Konsultatsioonid annavad Eestile võimaluse arendada Venemaaga avameelset ja konstruktiivset dialoogi inimõiguste teemal," ütles Parts.

Ta märkis, et nüüd avaneb Eestil võimalus pärida venelastelt nende arengute kohta Venemaal, mis Eestile muret teevad, nagu näiteks olukord Tšetšeenias, ekstremismi nähtused ja meediavabaduse piiramine.

Peaministri sõnul on ta teadlik, et Vene pool võib tõstatada konsultatsioonide käigus ka vähemuste teema Eestis ja Lätis, püüdes politiseerida EL-i vähemustesse kuuluvate isikute teemat.

Partsi hinnangul pole Eestil midagi karta ega varjata, sest partnerid teavad, et Eesti on demokraatlik riik, kus on tagatud kõikide inimeste, sealhulgas vähemusrahvuste põhiõigused ja -vabadused ning ka venekeelsesse vähemusse kuuluvate inimeste olukord Eestis vastab igati euroopalikele Kopenhaageni kriteeriumitele.  BNS

25 November 2004
  Kommentaarid