Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Žirinovski muudaks vene keele Balti riikides riigikeeleks
Vene keel peab saama Balti riikides teiseks riigikeeleks ning selline samm oleks enesestmõistetav, teatas Vene riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovski.

"Kui te annaksite vene keelele teise riigikeele staatuse, võidaksite palju. See samm ei kahjustaks teie - eestlaste, leedulaste ja lätlaste kultuuri mitte üks põrm. Sellesse suhtuksid väga hästi nii teie riigis elavad venelased kui ka Moskva ametivõimud," rääkis Žirinovski kolmapäeval ajakirjanikele.

Ta tõi näiteks Soome.

"Miks on rootsi keel Soomes teine riigikeel? Soomes on rootslasi ainult kolm protsenti. Tänavanimed on rootsi keeles, televisioon on rootsikeelne. See tahendab, et Soomes austatakse rootslasi. Seevastu Balti venelasi, keda on 20, 30 või 40 protsenti, saadetakse kuradile!" kurtis Vene Liberaaldemokraatliku Partei juht.

Tema meelest põevad Baltimaad väikerahva sündroomi.

"See pole muud kui natsionalism. Õppige meie keelt, meie traditsioone, kombeid. Rumalus! Kõik kombed on ühesugused, me käime ühtemoodi riides ja meie peredes on kõik samamoodi. See on lihtsalt väikerahva kompleks," kuulutas Žirinovski.

Skandaalse kuulsusega poliitik väitis, et ta oleks valmis näiteks eesti keele ära õppima, kui sel keelel oleks laiem kasutusala.

"Ma oleksin nõus eesti keelt õppima, kui maailmas oleks vaid kaks keelt - eesti ja vene. Ent maailmas on peale vene keele veel 170 keelt. Milleks mulle eesti keel?" küsis ta.

"Sõidan ma näiteks New Yorki Brighton Beachile. Seal on kõik vene keeles! Kauplused, juuksur, kõik on vene keeles! Ja ajalehed ka. Kõikjal on venekeelsed toidukaubad - sinep, pelmeenid, heeringas ja muu! Neil pole inglise keelt vaja. /.../ Näete, nad ei viitsi isegi inglise keelt õppida, aga teie räägite oma keelest," ütles ta.

Ühtlasi ennustas Žirinovski, et Balti riigid pettuvad varsti nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s.

"EL-i ja NATO-ga ühinemise järel läheb Baltimaade majanduslik olukord raskemaks. Nad ei uhkusta enam oma euroopalikkusega. Teil tõusevad hinnad. Balti riigid hakkavad NATO armeed teenindama. Te ei tahtnud Nõukogude armeed teenindada? Oma armeed pole? Siis teenige NATO-t. Juba on kuskil Leedus NATO sõduritega probleeme. Saagu nüüd omal nahal tunda, mis asi on NATO armee, mida tähendavad Euroopa standardid. Varem määras Moskva teie plaane, nüüd hakkab Brüssel määrama," parastas Žirinovski.

Tema veendumuse kohaselt ei pääse Balti riigid keskkonda kahjustava tööstuse oma aladele lubamisest ja võõrtööliste sissevoolust.  BNS

02 Detsember 2004
  Kommentaarid