Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikohus: üüri piirmäärade kaotamine on põhiseaduspärane (täiendatud)

Riigikohus jättis rahuldamata president Arnold Rüütli taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks seadus, mis võttis kohalikelt omavalitsustelt õiguse kehtestada üüri piirmäärad tagastatud elamutes asuvatele eluruumidele.

Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole tagastatud elamute üürnikel kunagi olnud ega saa ka praegu olla õiguspärast ootust, et üüri piirmäärad jäävadki kehtima, teatas BNS-ile riigikohtu pressiesindaja.

Riigikohus leidis, et põhiseaduslik õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise, millega antud juhul tegemist ei ole.

Riik on üüri piirmäärade puhul korduvalt rõhutatud nende ajutist iseloomu, lisaks on piirmäärade kehtestamine alati olnud vaid kohalike omavalitsuste õigus, mitte kohustus.

Riigikohus leidis, et kuna üürileandja peab üüri tõstmisel lisaks seaduse jõustumistähtajale arvestama ka üüri tõstmist reguleerivate võlaõigusseaduse sätetega, on ümberkorraldusteks jäetud aeg piisav.

Võlaõigusseadus seab üüri tõstmisele piirid, mistõttu ei ole üüride kohene ja järsk tõstmine võimalik, rõhutas riigikohus.

Riigikohus ei pidanud võimalikuks käsitleda presidendi väidet selle kohta, et kehtiv sotsiaalhoolekande süsteem ei taga piisaval määral tagastatud elamute üürnike õigust eluasemele, kuna president ei saa vaidlustada kehtivate seaduste, sealhulgas sotsiaalhoolekande seaduse norme.

Riigikohtu otsuse kohaselt jõustub tänavu 1. septembril jõustuma pidanud seadus üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu majanduskomisjoni Res Publicasse kuuluva aseesimehe Sven Sesteri hinnangul kinnitas riigikohtu otsus, et et üüri piirmäärasid vabaks laskvate muudatustega ei rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet ning need olid põhiseadusega kooskõlas.

"Seega riigikohus jõudis samadele otsustele, millele riigikogu varem jõudnud oli," rääkis eelnõu menetlust juhtinud Sester BNS-ile. "See kinnitab, et riigikogu poleks pidanud seda seadust ümber vaatama."

Sesteri sõnul tuleb nüüd järgida neid abinõusid, mida riigikogu seaduse vastuvõtmisel arutas. Ta tõstis esile kohalike omavalitsuste kohustust sundüürnikele enam tähelepanu pöörata ja riigi poolt sundüürnikele ja ka omavalitsustele laenu andmisel läbi Kredexi soodustuse tegemist.

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ning Eesti Maa- ja Majaomanike Liit tervitasid riigikohtu otsust.

Liidud märgivad oma avalduses, et sundüürnike staatus on sageli viivitanud õigusjärgsetele omanikele vara tagastamist ning majaomanike vähene sissetulek on neil takistanud oma omandi heakorrastamist ja investeeringute tegemist.

Üürnikud ja majaomanikud peavad nüüd sõlmima uued, võlaõigusseadusele vastavad üürilepingud, teatasid nad.

President Rüütel jättis 3. augustil teist korda välja kuulutamata riigikogus vastu võetud üüri piirmäära vabaks laskva elamuseaduse muudatuse ning esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Üüri piirmäärade kaotamist toetasid riigikogus Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu saadikud, selle vastu olid keskerakondlased, sotsiaaldemokraadid, võimukoalitsiooni kuuluv Rahvaliit ja valdav osa sotsiaalliberaale.  BNS

02 Detsember 2004
  Kommentaarid