Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Parts arutab jaanuaris Perssoniga sõjatehnika vedu Estonial
Peaminister Juhan Parts läheb jaanuaris töövisiidile Stockholmi, kus ta kavatseb kohtumisel Rootsi peaministri Göran Perssoniga arutada väidetavat sõjatehnika vedu parvlaeval Estonia.

Parts ütles neljapäeval ajakirjanikele, et tema töövisiit Stockholmi on planeeritud 28. jaanuarile.

Peaminister saatis neljapäeval oma Rootsi kolleegile kirja, milles kinnitas, et Eesti on valmis tegema väidetava sõjatehnika veo uurimisel koostööd. Parts lisas kirjas, et teretulnud oleks ka info Eesti kohta selles juhtumis.

Valitsus arutab väidetavat sõjatehnika vedu ka neljapäeval oma kabinetinõupidamisel.

"Arutame, kas ka meie asutused peaksid mõningatele küsimustele vastama. Analüüsime, kas meil on võimalik kümne aasta järel saada infot väite kohta, nagu oleks Estoniaga veetud salaja sõjatehnikat," lausus peaminister.

Ta nentis, et paljuski jääb see teema Rootsi siseküsimuseks.

Rootsi peaminister Göran Persson teatas eelmisel neljapäeval, et valitsus algatab 1994. aastal Läänemerel uppunud parvlaevaga Estonia seotud sõjatehnikaveo uurimise.

Rootsi kaitsejõudude pressiülema Anders Hedgreni kinnitusel kasutati Estoniat sõjatehnika veoks Eestist Rootsi. Rootsi kaitsejõudude ja tolliameti vahel oli salajane leping, mille kohaselt see materjal läbis Rootsi tolli deklareerimise ja kontrollita.

Rootsi valitsus tahab kohe hakata uurima kaitsejõudude ja tolliameti vahelist salajast koostööd ja sõjatehnika ülevedu Estonial viimase kuu jooksul enne laeva hukkumist.

Valitsus on teinud Rootsi kaitsejõududele ülesandeks anda aru, millises ulatuses kasutavad Rootsi kaitsejõud tsiviiltransporti sõjalise materjali veoks.

Tallinnast Stockholmi teel olnud 13.600-tonnine parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja uppuvalt laevalt pääses 137 inimest.

Rahvusvahelise uurimiskomisjoni ametliku versiooni kohaselt põhjustas laevahuku vööriluugi konstruktsioonivea, tormi ja liiga suure kiiruse koosmõju.  BNS

09 Detsember 2004
  Kommentaarid