Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Eesti soovib koos veel seitsme riigiga ÜRO reformimist
Välisminister Kristiina Ojuland ühines teiste Põhja- ja Baltimaade välisministrite märgukirjaga, milles soovitakse ÜRO reformimist.

Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Islandi ja Norra välisminister nentisid oma märgukirjas, et maailma ees on terve rida julgeolekuohte. Postimehes avaldatud märgukirjas tõid nad näiteks riikidevahelised konfliktid ja rivaalitsemise, kodusõjad, riikide kokkuvarisemise ja genotsiidi, vaesuse, keskkonna allakäigu ja haigused, massihävitusrelvade leviku, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse.

"Need on reaalsed kasvavad ohud, mis on liiga tõsised, et ükski riik nendega üksinda toime tuleks," tõdesid ministrid, kelle hinnangul vajab ÜRO kollektiivse julgeoleku tagamiseks reformimist.

Reformide abil edu saavutamiseks peavad otsused nende hinnangul hõlmama üheaegset tegevust kuues põhivaldkonnas.

Esiteks tuleb julgeolekunõukogu muuta esindavamaks ja legitiimsemaks, kuid ilma selle tõhusust ohvriks toomata.

"Samas ei muutu julgeolekunõukogu legitiimsemaks organisatsiooniks, kui väikestel riikidel puudub mõistlik võimalus nõukogu töös osalemiseks," lisasid ÜRO määratluste järgi väikeriikide hulka kuuluva kaheksa maa ministrid.

Nad nentisid märgukirjas, et maailm peab leidma vajalikud vahendid toomaks riigid ja rahvad vaesusest välja. "Nälja ja vaesuse oht, keskkonna allakäik, juurdepääsu puudumine haridusele ja tervishoiule on tegelikkus," tõdesid ministrid.

Kaheksa välisministri hinnangul tuleb kiiresti tõhustada abiandmist sõjalt rahule üleminevatele riikidele. "Peame tugevdama kollektiivset suutlikkust takistada vägivaldseid konflikte, pidada tulemuslikke rahuläbirääkimisi ja tagada ulatuslik abi jätkusuutlikuks rahuks," lisasid nad.

Ministrite hinnangul pole rahvusvahelisele julgeolekule midagi ohtlikumat kui läbikukkunud riik, mis võib sütitada konflikte, kuritegevust ja terrorismi mujalgi. "Rahvusvaheline üldsus peab leidma järjekindlama ja ühtsema lähenemise rahu ülesehitamisele, kus pearõhk on hästi toimiva riigi võtmeinstitutsioonide, funktsioonide ja suutlikkuse ülesehitamisel," kinnitasid nad.

Märgukirja kohaselt ei tohi ÜRO enam läbi kukkuda süütute tsiviilelanike kaitsmisel. "Kui riik rikub ilmselgelt kohustusi oma rahva vastu, ei tohi rahvusvaheline üldsus passiivseks jääda," lisasid ministrid. "Samas tuleb luua suurem konsensus sellise kollektiivse tegevuse vajaduse osas."

Kaheksa ministri sõnul tuleb tagada diplomaatiline reageerimine faasis, mis aitab ära hoida sõjalise sekkumise vajaduse.

Viienda suunana tõid nad välja vajaduse muuta julgeolekunõukogu töö tõhusamaks, otsustavamaks ja aktiivsemaks, vastavalt rahvusvahelisele olukorrale.

Kuuendana märkisid ministrid vajadust tugevdada rahvusvahelist juriidiliselt siduvatest kohustustest kinni pidavat koostööd massihävitusrelvade leviku ja kasutamise tõkestamiseks ning võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

Kaheksa ministri hinnangul peaks muudatuse sisse juhatama ÜRO järgmise aasta tippkohtumine. "Välisministritena oleme otsustanud 2005. aasta ÜRO tippkohtumisel osaleda konstruktiivselt ja kindlameelselt," teatasid nad. "Innustame kolleege teistest liikmesriikidest seda seisukohta toetama."  BNS

11 Detsember 2004
  Kommentaarid