Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riik ulatab alimentide nõudjaile abikäe
Pere juurest lahkunud vanematel, kes ei taha maksta lastele elatusraha, on meeleparanduseks aega üks aasta, siis hakkab neilt raha sisse nõudma riigifond, mis alustab alimentide küsimisest heitunutele toetuse maksmist.

Riiklik elatusrahafond alustab tõenäoliselt tegevust 2006. aastal. Selleks ajaks peab selguma, kui palju peab riik omalt poolt sinna raha andma ja millistel tingimustel üksi last kasvatavad vanemad sealt raha saavad, kirjutas Postimees.

Idee järgi saab üksikvanem fondi kaudu elatusraha juhtudel, kui vaatamata pika ja keerulise kohtutee jalge alla võtmisele ei ole tal õnnestunud pere juurest lahkunud vanemalt regulaarselt toetust kätte saada.

"Lapsed on need, kes kannatavad, kui üks vanematest tema kasvatamises ei osale, ja neid vanemaid, kes lapse ülalpidamiskohustust ei täida, on ikka väga palju," ei kahelnud sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja fondi vajalikkuses. Hinnanguliselt hoiab lastele elatusraha maksmisest kõrvale 3000 vanemat.

Res Publicasse kuuluva riigikogu liikme Reet Roosi hinnangul on 80 protsendil juhtudel lastele alimentide maksmisest hoidumine kinni suhtumises, mitte võimalustes.

Roos lisas, et paljud naised on elatusraha nõudmisest loobunud, sest peavad seda lootusetuks võitluseks. "Ka sellest ei ole abi, kui asi on antud kohtutäituri kätte, sest siis hakatakse mängima kassi-hiire mängu, väites, et ei olda kohtutäituri kirja kätte saanud," teadis ta.

Roosi andmeil aitavad alimentidest kõrvale hiilida ka töökohad, varjates teise vanema tegelikku palka.

Rahuoja sõnul on sellistel juhtudel riik parim abiline, sest saab erinevalt üksikisikust kasutada maksmisest kõrvalehoidja sissetulekute hindamiseks sotsiaalkindlustusameti ja maksu- ja tolliameti andmeid ning vajadusel ka delikaatseid isikuandmeid.

Rahuoja sõnade kohaselt on tõenäoline, et fondist makstava elatusraha suuruseks saab 1250 krooni kuus ehk pool sellest summast, mis kulub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu järgi keskmises peres kuu aja jooksul lapsele. Praegu jääb keskmine lahus elava vanema makstav elatusraha lapse kohta alla tuhande krooni kuus.

"Fondist ei tohi saada esimest kohta, kuhu lahku minnes pöördutakse ilma teise vanemaga kokku leppida proovimatagi," märkis Roos.

Tagamaks, et sealt abi otsimine jääks hädalahenduseks, soovitas riigikogulane kehtestada kindlad tingimused, millal riik lapse ülalpidamisvaidlusse sekkub.

"Peab olema üheselt selge, et tegemist on tahtliku alimentidest kõrvalehoidmisega," rõhutas Roos.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis ligikaudu 40.000 üksikvanemat, mullu sai üksikvanema toetust 24.355 ema-isa.  BNS

14 Detsember 2004
  Kommentaarid