Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Kossatšov võrdles Eesti venelasi Meshethi türklastega

Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi hinnangul kasutab Euroopa Liit Venemaa suhtes kõrgendatud standardeid ning ta võrdles Eesti ja Läti venelaste olukorda Meshethi türklastega.

"EL tõstatab Venemaa ees küsimuse seitsme tuhande Meshethi türklase olukorrast, vaikides seejuures maha küsimuse sadade tuhandete venelaste olukorrast Lätis ja Eestis," ütles Kossatšov teisipäeval Moskvas kohtumisel Beneluxi riikide suursaadikutega.

EL on juhtinud Venemaa tähelepanu Krasnodari krais elavate meshtethi türklastele, kellest paljudel puudub Vene kodakondsus. Juuli lõpus elas regioonis elab 11.999 Meshethi türklast, kellest Vene kodakondsuse oli saanud vaid 4.943.

Stalinlik režiim küüditas Meshethi türklased 1944. aasta novembrikuus Lõuna-Gruusiast - Meshethist ja Džavahhethist Kesk-Aasiasse - Usbekistani, Kasahstani ja Kõrgõzstani.

Pärast massilisi pogromme Fargona orus olid paljud neist sunnitud 1989. aastal Usbekistanist lahkuma. Enamus neist elab praegu Aserbaidžaanis ja Venemaal.

Kossatšov märkis, et pärast kümne riigi ühinemist Euroopa Liiduga on suhetesse ilmunud "Venemaa kasvatamise tendents, tema suhtes kui mitte topeltstandardeid, siis ilmselgelt kõrgendatud standadeid rakendades", teatas Interfax.

Kossatšovi hinnangul puudub Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes usaldus, tuues näiteks Ukraina valimised.

"EL pani selle riigi vale, kunstliku valiku ette - Ukraina on kas Euroopa või Veneamaaga. See annab tunnistust sellest, et pooled ei usalda siiamaani üksteist täielikult," sõnas ta.

"Idealiseerimata Venemaa tegevust selles olukorras leian, et see oli paljuski vastureaktsioon Euroopa kogukonna tegevusele nõukogudejärgses ruumis, kus EL on teadlikult toetanud jõudusid, kes üritavad distantseeruda Venemaast ning läheneda Euroopale," märkis ta.

Kossatšov leiab, et 2007. aastal, mil lõpeb Venemaa ja Euroopa Liidu vahelise partnerlus- ja koostööleppe kehtivus, tuleks allkirjastamiseks koostada uus dokument.

"Ma pean vajalikuks jõuda uue dokumendi allkirjastamiseni, kuna praegu kehtiv lepe sisaldab mitmeid vananenud norme, aga mis peamine, see ei anna vastust küsimusele, kuidas peaksid edaspidi arenema Venemaa ja EL-i vahelised suhted, kas meie riik peaks astuma sellesse ühendusse, ja kas pooltel on seda vaja," sõnas ta.  BNS

21 Detsember 2004
  Kommentaarid