Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Lihula rahutuste asjus peab andma tunnistusi riigisekretär
Prokuröril on kavas Lihula rahutuste kriminaalasja raames kutsuda tunnistajana ütlusi andma riigisekretär Heikki Loot.

Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul soovivad uurijad Loodilt küsida Lihula ausamba teisaldamise otsuse vastuvõtmise asjaolusid.

"Loodilt soovime teada ka, milline oli pärast samba teisaldamise otsust edasine käsuliin ja miks valiti samba maha võtmiseks just selline tee," ütles Kalda BNS-ile.

Ta lisas, et kui kriminaalmenetluse läbiviijad saavad Loodilt vajaliku teabe, pole vaja valitsuse liikmeid tunnistusi andma kutsuda.

Politsei on seni võtnud Lihula rahutuste asjus tunnistusi rohkem kui poolesajalt inimeselt ning plaanis on üle kuulata veel kümmekond tunnistajat. Seni kedagi kahtlustatavaks kuulutatud ei ole.

Lihulas puhkesid rahutused mullu 2. septembri õhtul, kui päästeametnikud tulid politsei kaitse all teisaldama skandaalset mälestuskivi Saksa mundris sõdinud eesti meestele.

Politsei hinnangul kogunes Lihula kalmistule päästeametnike ja politseinike tegevuse vastu meelt avaldama ligi 400 inimest, kelle tegevust püüdis ohjeldada 44 politseinikku. Inimesed hakkasid politseisõidukeid kividega loopima, mistõttu sai seitse autot tõsiselt kannatada.

Prokuratur alustas hiljem juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra raske rikkumise paragrahvi järgi.

Lihula mälestusmärk püstitati 20. augustil, sellel oli kiri: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.  BNS

06 Jaanuar 2005
  Kommentaarid