Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikohus: Ainuüksi võitluse tõhustamine ulatuslike käibemaksupettustega ei saa õigustada sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldu
Riigikohus: Ainuüksi võitluse tõhustamine ulatuslike käibemaksupettustega ei saa õigustada sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldu, mille tulemuseks on käibemaksu kumuleerumine. Maksu määramisel ei tohi olla karistavat iseloomu.

Riigikohus rahuldas füüsilisest isikust ettevõtja Georgi Aksinovitši kassatsioonkaebuse ning tühistas Ida-Viru Maksuameti ning I ja II astme kohtu otsused.

Maksuhaldur oli kontrollinud ettevõtjat Georgi Aksinovitšit ning tuvastanud, et 17. juunil 2002 ületas ettevõtja maksustatav käive kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, moodustades 271 153 krooni ja 40 senti. 2003.a. sügisel otsustas maksuhaldur G. Aksinovitši registreerida käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2002 ning määras Aksinovitšile 2002. aasta eest käibemaksu 44 404 krooni ja intresse 11 406 krooni. Sisendkäibemaksu maha arvata Georgi Aksinovitšil ei lubatud.

Maksumaksja palus kohtul maksuotsuse tühistada kuna leidis, et ainult registreerimiskohustuse rikkumise tõttu kohaldatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld on ülemäära range abinõu ning ettevõtja õigustesse sekkumise ulatus ja intensiivsus on ebaproportsionaalne.

I ja II astme kohus olid seisukohal, et käibemaksuseadus lubab erijuhtudel maksu kumuleerumist ning et sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld oli kohane ja vajalik. Kohtud motiveerisid ettevõtja õigustesse sekkumise vajalikkust ka murega maksumaksjate seaduskuuleka käitumise ja käibemaksu laekumise prognoosimise raskuste pärast.

Ettevõtja väitis Riigikohtus, et käibemaksuseaduse tõlgendamine viisil, mis tekitab käibemaksu kumulatsiooni ja ettevõtja õiguste ebaproportsionaalne piiramise, on õigusvastane.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ebaõige on halduskohtu järeldus, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmine looks registreerimiskohustust rikkunud ettevõtjale eeliseid võrreldes õigeaegselt registreerinud ettevõtjatega. Halduskolleegium leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus seab ettevõtjad võrdsesse olukorda ning selle õiguse piiramine paneb ettevõtja teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

Riigikohus märkis ka seda, et on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et käibemaks on tarbijat, mitte ettevõtjat koormav maks: "Lisandväärtuse maksuna rakendatava mittekumuleeruva käibemaksu põhitunnuseks on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellega tagatakse, et kaupade ja teenuste tarbimine ettevõtluse tarbeks poleks maksustatud käibemaksuga ning et ei tekiks käibemaksu kumuleerumist. /.../ Kõrvalekalded lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Kui piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtluses kasutatavate kaupade soetamisel ning ei vabastata samaaegselt nende kaupade müüki käibemaksust, siis sellise kauba omahind suureneb mahaarvamata käibemaksu võrra ning kaup muutub konkurentsivõimetuks, sest ta on vähemalt osaliselt mitmekordselt käibemaksuga koormatud."

Riigikohus leidis, et käibemaksu kumuleerumisel ei tohi olla karistavat eesmärki. Maksustamine peab toimuma maksumaksja maksevõimelisusest lähtuvalt ning ei tohi sõltuda tegudest, mis jäävad väljapoole maksuõigussuhte aluseks olevat teokoosseisu.

Riigikohus kordas juba varem rõhutatud seisukohti, et ainuüksi võitluse tõhustamine ulatuslike käibemaksupettustega ei saa õigustada sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldu, mille tulemuseks on käibemaksu kumuleerumine ning et maksu määramisel ei tohi olla karistavat iseloomu.

Riigikohus märkis ka seda, et käesoleval juhul ei olnud vaidlust selle üle, et kulutused, millelt ettevõtja soovis sisendkäibemaksu maha arvata, olid ettevõtlusega seotud. Samtui puudus vaidlus tehingute toimumise ja müüjate tuvastamise osas, samuti ei ole maksumaksjale ette heidetud kaasaaitamiskohustuse või arvepidamiskohustuse rikkumist.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et seadust oli võimalik tõlgendada nii, et oleks välistatud käibemaksu kumuleerumine. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kehtib ettevõtja tagasiulatuva registreerimise otsuse tegemisele eelnenud perioodi suhtes ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust saab hakata kasutama alates maksukohustuslasena registreerimise otsuse tegemise päevast.

Kuna vaidlustatud maksuotsus tehti pärast ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise otsust, siis oleks maksuhaldur tulenevalt uurimispõhimõttest pidanud maksuotsuse tegemisel võtma arvesse mahaarvatava sisendkäibemaksu selle perioodi eest, mille eest määrati ettevõtluse käibelt arvestamata jäänud käibemaks.

Riigikohus mõistis maksuhaldurilt välja kohtukulud 16 851 krooni.

uudise algallikas: http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-3-1-73-04.html


www.mandre.ee / VNL-Online
19 Jaanuar 2005
  Kommentaarid