Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Elektrienergia võrguteenuste kvaliteedinõuded karmistuvad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi saatis esmaspäeval, 14. märtsil kooskõlastusringile elektrienergia võrguteenuste kvaliteedinõudeid kirjeldava määruse eelnõu, millega lühendatakse elektrikatkestuste lubatud aega ning sätestatakse tarbijatele makstavate leppetrahvide suurus.

Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul seisneb uue määruse olulisim muudatus võrguettevõtja poolt tarbijatele hüvitiste maksmise kohustuses juhul, kui elektrikatkestus kestab üle määruses sätestatud perioodi.

"Määrusega fikseeritakse tarbijale makstavate leppetrahvide miinimummäärad, mis hakkavad eelnõu järgi sõltuma elektripaigaldise peakaitsme võimsusest. Olenevalt elektrikatkestuse kestusest saavad alla 63 A peakaitsmega tarbijad hüvitist 125 - 375 krooni ühe liitumispunkti kohta. Võimsamate elektripaigaldise puhul arvestatakse leppetrahvi sõltuvalt peakaitsme suurusest ja katkestuse kõrvaldamiseks kulunud ajast. Näiteks kui elektrikatkestuse kõrvaldamine ületab lubatud aja rohkem kui 96 tundi, peab võrguettevõte maksma hüvitist 6 krooni iga peakaitsme ampri kohta," selgitas Einari Kisel.

Lisaks on sätestatud veel täiendavad miinimummäärad tarbijatele, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud pingel 6-35 kV või on ühendatud põhivõrguettevõtja võrguga.

Hüvitiste maksmise klauslit võimaldab määruses sätestada käesoleva aasta algusest jõustunud elektrituruseaduse muudatus.

Karmistuvad ka katkestuste taastamise aja piirangud. Määruse eelnõus on kirjas, et põhivõrgus tuleb katkestused kõrvaldada 12 tunni jooksul ning jaotusvõrgus aasta pimedamatel aegadel (oktoobrist märtsini) 24 tunni jooksul, muul ajal 20 tunni jooksul. "Antud sätte juures on arvestatud seda, et öisel ajal on elektrivõrkude rikete kõrvaldamine eluohtlik, millest tuleneb suuresti ka rikke kõrvaldamiseks lubatud aeg," märkis Einari Kisel.

Uudsena on eelnõus kirjas katkestuste taastamise perioodi lühendamise eesmärgid: alates 2008. aastast võib põhivõrgu katkestuse taastamine kesta 10 tundi ning jaotusvõrgus talvel 20 ja suvel 16 tundi; alates 2011 on vastavad numbrid põhivõrgus 8 tundi ning jaotusvõrgus 16 ja 12 tundi.

Einari Kiseli hinnangul annab muudatus selge signaali ka võrguettevõtetele investeerimiskavade tegemiseks. "Kuna elektrikatkestuste ajaliste piiride ületamisel tuleb võrguettevõtetel maksta tarbijatele trahve, on võrguettevõtetel nüüd seadusandluse alusel ka selge rahaline indikatsioon investeeringute tegemise põhjendamisel."

Seni kehtinud korra kohaselt ei käsitletud vääramatu jõu toimel tekkinud elektrikatkestust rikkena. Seega võiks justkui arvata, et sel puhul tekkinud katkestust on lubatud likvideerida lõputult. Uue määruse eelnõu järgi tuleb aga ka vääramatu jõu toimel tekkinud katkestused likvideerida eeltoodud perioodide jooksul. Rikke kõrvaldamise aega hakatakse loodusjõudude puhul arvestama alates selle sündmuse lõppemisest.

Määruse eelnõu reguleerib ka plaaniliste katkestuste lubatud kestuse. Plaaniline katkestus võib suveperioodil kesta 10 tundi ning talvel 8 tundi. Samuti täpsustab määruse eelnõu võrguga seotud toimingute osutamise nõudeid.

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeris ministeerium võrguettevõtjatega, Tarbijakaitseametiga ning Energiaturu Inspektsiooniga.

Määruse eelnõu tekst e-õiguse andmebaasis: http://eoigus.just.ee/?act=6 <http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=83410> &subact=1&OTSIDOC_W=83410

VNL-Online
14 Märts 2005
  Kommentaarid