Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Valminud on uue liiklusseaduse eelnõu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostöös erinevate ekspertidega valminud uue liiklusseaduse projekt. Kõigi liiklejate kommentaarid ja ettepanekud on oodatud kuni 30. aprillini. Pärast laekunud ettepanekute läbitöötamist esitatakse eelnõu ministrile kinnitamiseks, millele järgnevad ettenähtud kooskõlastusringid eelnõu esitamiseks Vabariigi Valitsusele.

Praegu reguleerivad Eesti liiklust liiklusseadus ja liikluseeskiri. Samas on liikluseeskirjas hulganisti sätteid, millega piiratakse liikleja õigusi, kehtestatakse kindlaid kohustusi ja jagatakse ka vastavaid õigusi, mida saab sätestada vaid põhiseadusega või teiste, asjasse puutuvate seadustega. Seoses sellega muutub liikluseeskiri liiklusseaduse osaks moodustades seal liiklusreeglite peatüki. Ka on uue liiklusseaduse eelnõu eesmärgiks liiklusohutuse garantii loomine vastavalt Eesti võimalustele.

Reeglina jäävad jõusse praegu kehtiva liiklusseaduse sätted, mida on vajadusel kohendatud. Oluliselt on täiendatud mõistete osa. Uude seadusesse lisatakse muuhulgas sellised mõisted, nagu jalgrattarada, kergliiklustee, liiklus, möödasõit, pisimopeed, sõidukirida ning ülekäigukoht.

Tulevikus on kavas hakata registreerima mopeede. Mopeedi juhtimiseks peab olema vähemalt mistahes mootorsõiduki juhiluba või siis ainult mopeedi juhtimiseks ette nähtud AM-kategooria sõiduki juhiluba. Samuti nähakse ette üleminekusäte millega mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kes on enne seaduse jõustumist vähemalt 16-aastat vana.

Ülekäiguraja ületamine viiakse täielikult vastavusse Viini 1968. aasta konventsiooniga. Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, et ta suudab vajaduse korral enne ülekäigurada seisma jääda. Juht peab andma teed ülekäigurajal sõiduteed, trammiteed või jalgrattateed ületavale või nende ületamist kavatsevale jalakäijale. Juht ei tohi takistada jalakäijat, kes on ületamas sõiduteed ristmikul või selle vahetus läheduses, isegi kui puudub liiklusmärkide või teemärgistega tähistatud ülekäigurada.

Uues seaduses on täpsustatud tulede kasutamise korda kuna senine sõnastus on pidevalt tekitanud mitmeid tõlgendusi. Nõuete kehtestamine reguleerimismärguannetele, liiklusmärkidele ja teemärgistusele delegeeritakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Esmase juhtimisõiguse saamise tingimused on viidud rangemaks ja võrdseks enne 2002. a 1. septembrit kehtinud liiklusseaduse sätetega.

Uudse lähenemisena liigitatakse vastutuse peatükis nimetatud liiklusrikkumised nelja kategooriasse: rasked, keskmised, kerged ja pisirikkumised. See võimaldab tasakaalustada määratavate karistuste piirmäärasid, samuti rakendada nn eelhoiatussüsteemi.

Täielikult muutub juhtimisõiguse peatamise põhimõte. Kui praegu kehtiva liiklusseadusega nähakse ette juhtimisõiguse peatamist ilma preventatsiooni põhimõtteta, siis eelnõu kõrvaldab selle puudused. Enne, kui asi jõuab juhtimisõiguse peatamiseni, hoiatatakse juhti liiklusnõuete rikkumise kordumise korral võimalikest tagajärgedest. Teistkordsel rikkumisel rakendatakse juba eksamile suunamist või juhtimisõiguse peatamist. Kõige raskemate väärtegude, nagu liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja vigastatute abitus seisundis maha jätmine on üldse juhtimisõiguse peatamise võimaluseta. Erandi moodustavad nn rasked liiklusrikkumised nagu sõiduki juhtimine joobeseisundis, peatumise märguande eiramine, liiklusõnnetusest mitteteatamine, kus järgneb liiklusteooria eksamile suunamine, ja mistahes järgmine rikkumine aga lõpeb juhtimisõiguse peatamisega.

Liiklusseaduse eelnõus on arvestatud Viini 1968.a Teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendusettepanekutega, Euroopa Liidu vastavate direktiivide ja soovitustega, Norra, Ontario provintsi, Saksamaa, Soome, Šveitsi, Taani ja Ühendatud Kuningriikide liiklusseaduste sätetega.

Eelnõu esimese kahe peatüki ettevalmistamises osalesid ekspertidena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna, Maanteeameti, Autoregistrikeskuse, Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tehnikaosakonna, Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi, Tallinna Tehnika Kõrgkooli ja Tallinna Kommunaalameti liikluskorralduse osakonna töötajad, liikluskirjanduse toimetaja Heido Ots ning eelmiste liikluseeskirjade teksti koostaja Lauri Koger. Eelnõu ülejäänud peatükkide osas osalesid ekspertidena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna ning Autoregistrikeskuse töötajad.

Liiklusseaduse eelnõuga saab tutvuda siin: http://www.mkm.ee/index.php?id=7310
15 Aprill 2005
  Kommentaarid