Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Reedel möödus 15 aastat veresaunast Leedus
13. jaanuaril 1991 avas Nõukogude Liidu sõjavägi Vilniuse teletorni kaitsjate pihta tule, püüdes kukutada Leedu valitsust, mis oli eelmisel aastal välja kuulutanud iseseisvuse.

Eriüksused vallutasid teletorni, ajakirjandusmaja ja püüdsid vallutada Leedu parlamendi hoonet. Nobeli rahupreemia vastse laureaadi, N Liidu president Mihhail Gorbatshovi heakskiidul toimunud rünnakus relvastamata rahva vastu tapeti "verisel pühapäeval" üle kümne inimese.

Leedu saatkond ja Eesti Leedulaste ühenduse liikmed meenutasid neid sündmusi koosistumisega ning missaga Tallinna katoliku kirikus, kus osalesid ka eestlased, ukrainlased, poolakad.

"Eestlased toetasid meid ning tõid esimese Leedu Vabariigi esinduse juurde (Vabaduse 10) küünlaid ja lilli," märkis Cecilija-Rasa Unt, tundes heameelt, et Leedu parlament on kuulutanud selle päeva Leedu vabaduse kaitsjate päevaks.

"Seim võtab vastu ka muid otsuseid, kuid elu siin ega seal ei lähe paremaks, ausamaks, mille eest andsid oma elu kangelased... Sest kommunismi juured
valitsevad maastiku sees nii Eestis kui Leedus..." kahetseb Unt samas.

Mälestuspäeva kulminatsiooniks sai Pärdi ja Mozarti "Reekviemide" esitus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja orkestri poolt metodisti kirikus, dirigeeris Tõnu Kaljuste.

Aga riigikukutamise plaan tookord ebaõnnestus, kui Gorbatshovi konkurent, Venemaa president Boriss Jeltsin tegi välkvisiidi Tallinnasse ja avaldas Baltikumi valitsustele avalikku toetust. 12. jaanuaril oli Jeltsin olnud N Liidu föderatsiooninõukogus vastu jõu kasutamisele Baltikumis ja teda toetasid Kasahstani, Armeenia ja Balti riikide juhid.

Allikas: Cecilija-Rasa Unt
Kontakt: rasa@solo.ee
SI portaal www.si.kongress.ee
14 Jaanuar 2006
  Kommentaarid