Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

IMFi hinnangul on Eestil tugev rahanduspoliitika
Eesti rahanduspoliitika paindlikkus, avaliku sektori kulude kärpimine ning selge eesmärk liituda euroalaga on tugevused, mis aitavad Eestil käimasolevat kriisi paremini läbida, leiab iga-aastaste konsultatsioonide tulemusel Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

„Koostöö ning mõttevahetus IMFiga on olnud tihe ning oleme leidnud neilt mõttelist ja sisulist toetust rasketele valikutele, mida Eesti valitsus on pidanud möödunud aasta vältel tegema. Olen veendunud, et IMFi julgustav hinnang Eesti olukorrale mõjub rahustavalt ka nendele pessimistidele, kes terves Baltikumis üht hädaorgu näevad,” tõdeb rahandusminister Ivari Padar. „Riikide edukus ja toimetulek sõltub eelkõige neist endist ning nende otsustavusest, mitte saadava või küsitava abi suurusest.”

IMFi rõhutab oma soovitustes, et eelarve kulude ja tulude tasakaalu tagamine ning reservide säästlik kasutamine peaksid olema valitsuse peamised ülesanded. Valuutanõukogu süsteemi puhul tagatakse valuuta vahetuskursi stabiilsus just eelarvepoliitika vahenditega.

Fond toetab valitsuse otsust peatada avaliku sektori palgatõus ning kärpida eelarvekulutusi. IMF tõdeb, et „2009. aasta eelarve muudatused on rasked, kuid sellistena alles esimene samm eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamise teel,” öeldes samas, et Eestit ei ähvarda tänu reservide olemasolule akuutsed finantseerimisprobleemid.

IMFi hinnangus on murega nenditud, et eelarve jäikus ehk ligi 70% ulatuses fikseeritud kulusid nõuab reageerimist ja reformi. Samuti soovitab fond eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse huvides peatada täiendavad maksualandused.

IMF toonitab, et valuutakomitee süsteem teenib Eestit jätkuvalt hästi. Eesti krooni kindel seotus euroga ja kavandatav euroalaga liitumine omavad vajalikku stabiliseerivat mõju majandusele. Liitumise eelduseks on mõistagi Maastrichti kriteeriumite täitmine. Pikemas vaates soovitab Valuutafond valitsusele veelgi ambitsioonikamat eesmärki ja liikuda taas valitsussektori eelarveülejäägi suunas.

IMFi sõnul ei tohiks ka praeguses olukorras maha kanda saavutatut: Eesti majanduskasv on meid viinud lähemale EL keskmisele tasemele ning majanduse, sealhulgas finantssektori tihe seotus Euroopa ühisturuga on kohandumisprotsesse toetav tugevus. Kuigi ülemaailmses majandus- ja finantskriisis seisab Eesti majanduse ees mitmeid väljakutseid, on Eesti haavatavus märkimisväärselt vähenenud. Pidurdunud on hinnatõus ja alaneb jooksevkonto puudujääk, mis tähendab, et Eesti sõltub vähem välisrahastamisest.


Katrin Reimann
10 Märts 2009
  Kommentaarid