Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

GLIMSTEDT: uus elektrituruseaduse eelnõu võib sundida väiksemaid elektrimüüjaid turult lahkuma
Energiaõiguse eksperdi ja advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Moonika Kukke sõnul võivad uues elektrituruseaduse eelnõus sisalduvad muudatused seoses elektrimüüja kohustusliku vastutuskindlustuse kui ka ühe elektriarve juurutamisega tekitada väiksematele elektrimüüjatele täiendavaid kohustusi ja kulutusi, mida viimased ei pruugi olla võimelised täitma ja kandma, mis kokkuvõttes võib vähendada konkurentsi.

Eesti elektriturg on olnud avatud kõigile tarbijatele alates 1. jaanuarist 2013 ning seoses muudatustega elektriturul on tekkinud ka vajadus regulatsiooni edasi arendada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 31. juulil kooskõlastamisele saadetud uus elektrituruseaduse eelnõu sisaldab endas Moonika Kukke sõnul nii muudatusi elektrimüüja õiguslikus vormis, ühe elektriarve juurutamist, elektrimüüja vastutuskindlustuse kohustuslikkust kui ka elektrimüüja vahetusest teavitamise tähtaja lühenemist.

Moonika Kukke sõnul võisid seni võrguettevõtja ja elektrimüüja kokku leppida, et elektrimüüja arveldab ka võrgutasusid, kuid praktikas selliseid kokkuleppeid sisuliselt ei sündinud. Uue seaduseelnõu järgi tehakse müüjale kohustuslikuks esitada arveid ka võrgutasude kohta neile tarbijatele, kellele elektrimüüja elektrit müüb. „Eelnõust ei nähtu, et lisaks võrguettevõtjalt elektrimüüjatele võrgutasude arveldamise üleandmisele puudutaks muudatus ka võrgulepingute sõlmimise üleandmist, mistõttu elektrimüüjate senine ebavõrdne kohtlemine jääb osaliselt edasi kestma. Praegu saavad osa müüjaid, kes on võrguettevõtjaga ühel või teisel moel integreeritud, esitada ühe arve ja esindada võrguettevõtjat ka võrgulepingute sõlmimisel ja muutmisel, teised seda seni teha ei saanud. Üks arve on küll tarbijale mugavam, kuid kohustuslikus korras ühe arve süsteemile üleminek toob elektrimüüjatele kaasa mitmeid kohustusi, millest olulisem on see, et võrguettevõtjale peab elektrimüüja maksma võrgutasud ära sõltumata sellest, kas tarbija on need elektrimüüjale juba tasunud või mitte. Krediidirisk, süsteemide arendused ja klienditeeninduse mahu kasv kajastuvad elektrihinna tõusus. Kõik müüjad ei pruugi olla suutelised täitma uusi kohustusi ning see võib vähendada konkurentsi elektriturul. Küsimus on ka selles, kas suured äritarbijad, kellest paljud on tegutsenud kahe arvega juba 2010. aasta kevadest, soovivad ühte arvet või on ühe arve saamisest huvitatud eelkõige väiketarbijad,“ selgitas Kukke.

Ühe arve süsteemile üleminek toob kaasa ka elektrimüüjate kohustusliku vastutuskindlustuse, mis saab olema tegevusloa saamise eelduseks. "See tekitab nii võrguettevõtjates kui ka tarbijates kindlust elektrimüüja finantsvõimekuses, kuid täiendavad kulutused müüjale hakkavad kajastuma ka elektrihinnas ning võivad sundida väiksemad elektrimüüjad turult lahkuma. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et turule peaksid ühe arve süsteemi juurutamisega jääma ainult kõige võimekamad müüjad. Seevastu oli elektrituru avamise eesmärk mäletatavasti näha turul tegutsemas palju ja erinevaid müüjaid," sõnas Kukke.

Moonika Kukke sõnul on elektrituru regulatsioonis kavas muuta elektrimüüja vahetus tarbijale paindlikumaks ning kui seni tuli avatud turul elektrimüüja vahetusest ette teatada 21 päeva, siis uue seaduseelnõu järgi lüheneb see aeg 14 päevale: " Seadusandja peaks siiski lepingu lõpetamise tähtajad üle vaatama tervikuna. Nii on näiteks eelnõu koostamisel jäänud tähelepanuta, et 14 päevane elektrimüüja vahetustähtaeg ei haaku samas seaduses oleva regulatsiooniga, mille kohaselt võlgnikust tarbija elektrilepingu lõpetamisest peab müüja ette teatama 30 kalendripäeva, samuti nõuab võlaõigusseadus tarbija tähtajalise elektrilepingu pikenemise vältimiseks 30 päevast teavitamist," selgitas Kukke.

Positiivne muudatus on Moonika Kukke hinnangul elektrimüüjate tegutsemisvormi võimaluste laiendamine. „Kehtiva elektrituruseaduse järgi võib Eestis elektrimüüjaks olla aktsiaselts või osaühing, kes taotleb Konkurentsiametilt selleks vastava tegevusloa. Uus seaduseelnõu lubab elektrimüüjaks olla ka välismaa äriühingu filiaalil, mis teeb välismaiste elektrimüüjate jaoks Eesti elektriturule sisenemise mugavamaks. Samas on eelnõus lahendamata välismaise elektrimüüja tegevusloa vastastikuse tunnustamise protseduur, mis aitaks vähendada Eesti elektriturule teiste riikide elektrimüüjate sisenemise barjääre,“ lisas Kukke.
06 August 2014
  Kommentaarid