Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

SEB nädalakommentaar: deflatsioon Eestis jääb lühiajaliseks
Deflatsioonilised arengud eurotsoonis võtavad maad, augustis alanes eurotsoonis inflatsioon 0,3%-le. Eestis on deflatsiooni jõutud juba kolm viimast kuud. Augustis langesid hinnad eelmise aasta tasemelt 0,7% ja eelmise kuuga võrreldes 0,3%.

Deflatsioon tuleneb peamiselt toorainete maailmaturuhindade langusest, Eestis on need nagu ikka võimendatud oma suurema osakaaluga siinsete tarbijate tarbimiskorvis. Kõikide suuremate kuluartiklite osas – toit, transport ja eluase – on augustikuu jooksul toimunud märgatav hinnalangus. Transpordi- ja eluasemekulusid mõjutab otseselt nafta hinna odavnemine. Samas on ka teised, siiani veel tõusvate hindadega valdkonnad, oma hinnatõusu märgatavalt pidurdanud, mis tähendab, et ka sisemaine hinnasurve on tunduvalt järele andnud.

Üks olulisemaid kulutusi inimeste tarbimiskorvis on toit, mille hinnad on augustis võrreldes juuliga märgatavalt alanenud. Augustis ja septembris on toidu hinna langus tavapärane sesoonne nähtus, mil langevad värskelt valminud köögiviljade hinnad. Seekordne hinnalangus ei olnud tavapärasest suurem, olles näiteks väiksem kui eelmise aasta augustis. Seega, Vene sanktsioonide mõju augusti andmetest veel ei paista, aga küllap hakkab see end ilmutama septembris. Esimesena on see mõju avaldunud selles, et septembris on toorpiima hind märgatavalt kukkunud. Maailmaturu hindades seevastu ei ole toidu osas kuigi suuri muutusi. Samas, saagikus on sel aastal nii Eestis kui ka maailmas olnud valdavalt hea, mistõttu on suund ka üldiselt toiduainete osas pigem langussuunas.

Siiski jääb deflatsioon Eestis oodatavalt lühiajaliseks ning saab oma lõpu oktoobris – seda pigem sise- kui välismaiste tegurite tõttu.

Kuigi Euroopa Keskpank on astunud edasisi samme deflatsiooniohuga võitlemiseks, langetades eile veelgi oma baasintressimäära ja teatades täiendavatest stimulatsioonimeetmetest, ei hakka need inflatsiooni suurendama kohe ning see mõju ole ka kuigi suur.

Hinnalangus suurendas tarbimismahtusid ehk siis jaekaubanduse müügimahtude kasv kiirenes juulis 10%-le. Ilmselt võib seoses deflatsiooni jätkumisega ka paaril järgmisel kuul oodata päris head jaemüügi mahtude kasvu, kuid mõne aja pärast peaks kasv pidurduma.

Juulis oli ka tööstustoodangu kasv suhteliselt hea, kokku suurenes tööstustoodang 2%, sealhulgas kasvas töötlev tööstus ligi 5%, mis on üsna positiivne uudis. Töötleva tööstuse trend on käesoleva aasta jooksul liikunud mahtudelt tõusvas joones, erinevalt eelmisest aastast, kus see püsis enamjaolt samal tasemel.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
06 September 2014
  Kommentaarid