Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Hundid murdsid Kolga-Jaanis maha paarkümmend lammast
Ööl vastu laupäeva murdis kutsikaid õpetav hundikari kahes Kolga-Jaani valla talus maha paarkümmend lammast.

Huntide rünnakuga kaotas Oorgu küla sajapealine kari paarkümmend lammast. Paar kilomeetrit Kolga-Jaani pool asuva talu kümnest lambast langes veretöö ohvriks kaks.

"Kõigil ohvritel oli kõri läbi hammustatud ja näha oli palju hundijälgi," rääkis Kolga-Jaani jahiseltsi esimees Olev Meier Sakalale.

Sündmuskohal käinud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Peep Männil rääkis, et söödud liha koguse järgi otsustades tegutses seal vähemalt kümmekond hunti. Kokku oli kiskjate kõhtu läinud ligikaudu sada kilogrammi lambaliha.

"Sügisesed karjamurdmised on seotud ikka kutsikate õpetamisega," selgitas Männil rünnaku põhjust.

Oorgu külas toime pandud tapatalgud avastas karja pidava talu perenaine, kui ta laupäeva hommikul kella seitsme paiku õues magavaid loomi vaatama läks.

Olev Meier nentis, et üksikuid murdmisi on selles jahipiirkonnas olnud varemgi, kuid nii suurel hulgal lambaid pole võsavillemid varem õnneks võtnud.

"Inimesi on vaja hoiatada," rõhutas ta. "Paljudel talunikel on mullikad ööd läbi rabaserval koplites. Nad peaksid oma loomadel silma peal hoidma ning arvestama, et selline oht on varitsemas."

Meier lisas, et kevadisel jooksuajal märkasid jahimehed kõnealuses piirkonnas kahe hundipaari jälgi. "Ühes pesakonnas on viis kuni seitse kutsikat. Koos vanade loomadega teeb see juba üsna suure karja," nentis ta.

Suurkiskjate asjatundja Peep Männil kinnitas, et Viljandimaa keskkonnateenistus annab Kolga-Jaani jahimeestele hundiküttimise lube juurde.

Seda, et hallivatimeeste rünnak nende küttimise piiramisest tingitud oli, tema arvates aga väita ei saa.

"Kümme aastat tagasi oli Eestis huntide arvukus neli-viis korda kõrgem ning seal lähedal Alam-Pedjal on neid samuti kogu aeg elanud, kuid viimased 10-15 aastat ei ole seal kandis lambaid ega koeri murtud," selgitas ta.

Jahiulukite tekitatud kahjustusi riik ei kompenseeri.

Männil soovitab talunikel oma loomad kindlustada ja neid ise kaitsta: ajada lambad ööseks lauta või tiheda elektrikarjusega piiratud koplisse. Seekord ohvriks jäänud lambad olid kindlustamata.

Spetsialisti sõnul on saabuval jahihooajal hundi küttimise limiit kindlasti suurem kui mullu, kuid täpselt pole seda veel kindlaks määratud. Kui eelmisel talvel võisid jahimehed lasta vaid 16 hunti, siis tuleval hooajal võib see arv olla 30-45.

Kui varem algas hundijaht 1. augustil, siis seekord võib neid küttima hakata alles 1. jaanuaril. Jaht kestab endiselt märtsi lõpuni.

"Üks jahiaja lühendamise põhjus oli see, et saaks esimeste lumedega uusi andmeid huntide arvukuse ja leviku kohta," põhjendas Männil.

Kui huntide arvukus suureneb ja on näha, et jahimehed ei suuda limiiti täis lasta, saab peaspetsialisti kinnitusel seda aega jälle pikendada.  BNS

14 September 2004
  Kommentaarid