Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.

Riigikogu IRLi fraktsioon algatas riikliku elatisabi fondi eelnõu
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatas täna Riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja rakendada 2016. aasta 1. jaanuariks elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise.

Eelnõu Riigikogule üle andnud sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna sõnul peab süsteem hõlmama riikliku elatisabi fondi loomist, mis maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuab selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt.

„Rahvaloenduse andmetele elab iga neljas Eesti laps üksikvanema leibkonnas ning suurel osal nendest lastest on majanduslikud võimalused piiratud, kuna lahus elav vanem ei täida talle pandud elatisraha maksmise kohustust“, lisas Tsahkna.

„Nende isikute arv, kes hoiavad elatisraha maksmisest kõrvale, on aastate jooksul kasvanud. Kohtud teevad igal aastal elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Käesoleva aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro“, ütles Tsahkna.

“Riikliku Elatisabi Fondi ülesanne on tagada lapsele määratud elatisabi õigeaegne maksmine vähemalt miinimummääras, milleks elatisabi seaduse järgi on pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast. Kui pooled on kokku leppinud väiksemas summas, maksab Fond lapsele välja vastavalt kokkuleppes ettenähtud summa. Fond tasub lapsele määratud elatist neile, kes seda kohustatud isikult ei saa. Samas tekib Fondil nõudeõigus ülalpidamiskohustuse rikkuja isiku suhtes“, täpsustas Tsahkna fondi töötamise põhimõtteid.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega leibkondadest üksikvanema leibkondi 24% (55 665 alaealist last). Üksinda last kasvatavaks vanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanema leibkondadest on üksikemasid 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasasid 8% (2808 leibkonda).

Üksikvanema leibkondadest elas 2012 aastal suhtelises vaesuses 41% ja absoluutses vaesuses koguni 23%.

Elatisraha määramiseks on üksinda last kasvataval vanemal võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning elatisraha määramisel ei pruugi alati olla tagatud elatisraha reaalne saamine. Elatisraha kättesaamine on jäetud last kasvatava vanema õlule, mis paneb tema leibkonnas kasvava lapse veelgi keerulisemasse olukorda. Vanemal on võimalus anda nõue sissenõudmiseks kohtutäiturile, kuid praktikas ei ole ka läbi selle tagatud elatisraha reaalne maksmine.

Seisuga 10.11.2014 on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel avaldatud elatise võlgnike nimekirjas 643 võlgnikku. Sellesse nimekirja kantakse võlgnikud juhul, kui elatise nõue on olnud täitemenetluses sissenõutav üle 60 päeva ning sissenõudja annab avaldamiseks nõusoleku. Nimekirjas olevate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud.
10 November 2014
  Kommentaarid