Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 16

teadus.ee
nr 16
reede, 22. juuli 2005



nädal.mõttes

"Füüsika on arenev loogiline mõttesüsteem, mille põhialuseid
ei ole võimalik induktiivsel meetodil kogemustest välja
destilleerida; nendeni saab jõuda üksnes vaba mõttetegevuse
tulemusena."
Albert Einstein, Füüsika ja tegelikkus, 1936, ajakirjast
Akadeemia nr 7, 2005

täna.kavas

Botaanika: nälkjad lammaste asemele
Astronoomia: Titani naftaväljad
Füsioloogia: süda kardab tuima tööd

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SÖÖGITEADUS EESTI MOODI

Hiljuti sai lugeda, et põllumajandusministeerium otsustas Hea
Eesti Toidu hüvanguks luua Toidu Uurimise Instituudi. Väärt
algatus see teaduse toetamine. Kuid teadus on teadupärast
üleilmne ja sestap tuleb uuel loodaval instituudil kindlasti
hakata uurima, mis on korea, hiina, kreeka ja india köögid.
Toidu uurimine küllap käib ikka kõhu kaudu. Nii et
maksumaksjatel on, mille nimel palka teenida. Kuid eesmärk on
ka seda väärt. Kui õnnestub luua teaduslikel alustel üks hüva
eesti roog, siis tormavad kõik rahvad seda maitsma. Ja nii ei
ole kaugel päev, mil igast sadamast võib leida ühe reisikirju
kirjutava eestlase kõrval ka vähemasti kaks eesti teaduslikku
restorani. Tartu Ülikooli toiduteadlased aga las tegelevad
oma valkude ja rasvadega. Need on Eesti Toiduinstituudi
leiutajate jaoks liiga rammusad.
Tiit Kändler

mis.uudist

NIITE VÕIVAD NIITA TEOD

Tegu on see, kui puisniitudele tuuakse lambad, šoti
mägiveised või talgulised. Kes seejärel niidu rohu ära
söövad, tallavad või niidavad. Austraalia üliõpilased on
lisaks leiutanud ratastega puuri, milles asuvad küülikud muru
korras hoiavad.
Biomassi eemaldamine tuleb kasuks koosluse liigirikkusele.
Eestis on ühelt ruutmeetrilt leitud kõige enam taimeliike
just puisniitudel. Ja pidev, võibolla et isegi valikuline
taimede söömine ohjab ka laiutavaid ja agressiivseid taimi
ning annab võimaluse aeglasemalt kasvavatele. Karjamaal
hiidputkedele palju võimalusi ei anta.
Kuid abi ei paku ainult imetajad. Zürichi lähedal tehtud
katsed näitasid, et ka selgrootud võivad oma teenuseid
pakkuda, ehkki nad ei paista nii hästi silma kui mõni eesti
tõugu lehm. Ajakirjas Functional Ecology avaldatud artiklis
teatavad šveitslastest teadlased oma kogemusest suure kojata
teoga nälkjaga liigist Arion lusitanicus. See kasvab 10
sentimeetri pikkuseks ja elutseb Lääne- ning Kagu-Euroopas.
Muidugi on ka nälkjal oma maitse-eelistused, nagu iga
aiapidaja kindlasti on märganud. Teadlased külvasid ekstra
rohumaa ning jälgisid, kuidas nälkjad seda hoolitsevad.
Neljale ruutmeetrile pandi esimesel aastal 22 nälkjat ning
järgmisel lisati veel kümme. Põua ajaks pakkusid nälkjatele
kaitset puust varjualused. Esimese kahe aasta jooksul oli
nälkjate maal liigirikkus pisem kui kontroll-lappidel.
Kolmandal aastal aga olid nälkjamaad 23 protsenti
liigirikkamad kui kontrollmaad. Pidev biomassi eemaldamine
tegi oma töö. Nälkjad hoiavad vaos kiirelt kasvavaid
rohttaimi ja annavad seega võimaluse ka teistele.
Kuid kui lambaid näeb juba kaugelt ning neile peale ei astu,
siis nälkjate tagaaias pidamine neile loomakestele just liiga
ohutu pole.
Allikas: Nature/ teadus.ee

ÜKS, KAKS, KOLM -- JA ERALDI

Tuim, pikk ja pidev töö võib panna südame tuksuma muutumatu
ja kiire rütmiga. See võib põhjustada südamehaigusi. Londoni
meditsiinikooli teadlaste uuring näitas, et meestel, kel on
selline töö, et nad ei saa ise kontrollida oma päevategemisi,
ning madalamal sotsiaalsel positsioonil olevatel meestel lööb
süda kiiremini ja selle rütm muutub vähem kui keskmiselt
tavaks. Süda aga ei tohiks lüüa nagu metronoom. Uuringute
käigus küsitleti 2197 meesametnikku. Selgus, et madalamal
positsioonil töötavatel meestel lööb süda minutis 3,2 korda
kiiremini kui tippametnikel. Veresooned justkui teaksid,
millisel positsioonil nende omanik töötab. Nii et
hüüdlauset "Üks, kaks, kolm -- ja korraga!" pole just kõige
tervislikum ellu viia.
Allikas: MSNBC.com

TITANILT LOODETAKSE LEIDA NAFTAJÄRV

Siiani pole veel selge, kas Saturni kaaslasel Titanil on
vedelikukogusid, mis koosnevad süsivesinikest. Paljud
teadlased arvasid, et Titani atmosfääris sisalduv metaan
eraldub süsivesinike ookeanist. Kuid Titani maandur Huygens
laskus millelegi tahkele ja poorsele. Ja Titanist korduvalt
mööda lennanud Cassini ei ole registreerinud mingeid
peegeldusi vedelatelt pindadelt. Selle asemel on ta näinud
hoopis mingit moodustist, mis võib olla metaani välja paiskav
vulkaan.
Kuid Cassini infrapunakaamerad on piilunud läbi paksude
pilvede, mis Titani lõunapoolust ümbritsevad, ja leidnud
neerukujulise laigu, mis tundub olevat järv. Igatahes
meenutab selle piirjoon Maa veekogude kaldajoont. Võibolla
sisaldab see järv süsivesinikke - ehk siis teisisõnu on
loksuv naftaväli. Cassini lendab Titanist mööda veel 39
korda, nii et avastusteks aega on.
Intervjuud Huygensi maandumisest ühe projekti osalise John
Zarneckiga vt http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=view&id=54&Itemid=84.
Allikas: New Scientist

NIMETISSÕRM OSUTAB AGRESSIIVSUSELE

Lühike nimetissõrm võib osutada kaaslase tähelepanu mitte
ainult huvitavatele asjadele. See võib näidata ka, et sõrme
omanik on kärsitu. Sõrme pikkust määrab meestel see, kui
palju oli emakas testosterooni, kui nad looted olid. Mehed,
kelle nimetissõrm on lühem kui sõrmuse sõrm, said kandmise
ajal enam hormooni ja kalduvad täiskasvanuna agressiivsusele.
Naistel pole nimetissõrme pikkuse ja agressiivsuse vahel
seost leitud.
Allikas: National Geographic

KÄED-VABA POLE RISKI-VABA

Ärge lobisege, keerake rooli. Mobiiltelefoniga kõnelemine
auto juhtimise ajal suurendab avarii ohtu neli korda. Sellise
järelduse tegid Austraalias Perthis avariisid uurinud
teadlased. Nad vaatlesid 456 juhtu, kus autojuhid sattusid
pärast õnnetust haiglasse. Ja kasutasid firmade kõnenumbri
salvestusi. Teadlased järeldasid, et rooli taga kõnelemine on
ohtlik isegi siis, kui kasutatakse süsteemi, mis jätab käed
vabaks.
Allikas: New Scientist

mis.juhtub

VEE ÕPPETUNNID


Oleme energiajanus. Kuidas seda janu veega kustudada, nii et
jõgesid üles paisutama ei peaks? Sellest kõneleb füüsik Juhan
Subbi veele pühendatud suvekoolis augustis. Vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
Nüüd on pakkuda ka suvekooli kava:

AJAKAVA

Reede, 19. august

18.00 Registreerimine
20:00 Tiit Kändler "Sisseastumiseksam vette."
21:00 Õhtusöök
21:30 Paul Raudsepp ja Risto Pellinen "Marss ja selle vesi."
Meelemuusikat: Mandra Gora
Veejutt tule ääres

Laupäev, 20. august

Varahommik. Tiit Hunt: retk "Kuidas pildistada vett?"
8:30 Hommikusöök
9:30 Jaak Kikas "Veider vedelik: vesi füüsiku pilgu läbi."
11:30 Ain Kallis "Ilmataadi vesi ja vile."
13:00 Lõunasöök
Pärastlõuna. Aarne Vaik: retk "Vesine Käsmu". Tiit Hunt:
retk "Kuidas pildistada vett?"
15:00 Markus Vetemaa "Läänemeres kalana."
16:30 Ülle Kikas "Kuidas vesi lapsi õpetab."
18:00 Kaarel Orviku "Maa ja vee võitlus Eesti rannikul."
20:00 Õhtusöök
21:00 David Vseviov "Kui vesine on ajalugu?"
Meelemuusikat: Mandra Gora
Veejutt tule ääres

Pühapäev, 21. august

Varahommik. Tiit Hunt: retk "Kuidas pildistada vett?" Aarne
Vaik: retk "Vesine Käsmu."
8:30 Hommikusöök
9:00 Juhan Subbi "Vesi kui tuleviku energeetika alus."
10:30 Tiit Kändler ja kõik osalised. "Väljaastumiseksam
veest."
11:30 Algab sõit Tallinna poole Kaarel Orviku juhtimisel läbi
õpetlike randade.

Märkus: sõltuvalt vee- ja teeoludest võib kava veidi siia-
sinna muutuda.
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS



Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus
uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna
igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased
inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga
tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee
teadusfoto võistlusest vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet.
Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude
kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel
juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.



Kui Te ei soovi väljaannet teadus.ee enam saada, siis
klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma
Internetilehitseja aadressireale:
http://www.teadus.ee/uudised.php?mail=toimetus@vnl.ee&f=1
Kui teil on seoses väljaandega tehnilisi probleeme, kirjutage
aadressil toimetus@teadus.ee
22 Juuli 2005
  Kommentaarid