Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 26.07.2005

Uudistaja 26. juuli


UUDISTAJA SOOVITAB

Valmib lemmikloomapidamise määrus

Kes kodus loomi peab, see tutvugu uue määruse kavaga. Määrus
hakkab sätestama, et seaduserikkujaks saab lugeda
loomapidajat, kelle koera jooksuala pole vähemalt 40
ruutmeetrit suur. Kõigi neljajalgsete ja lindude pidamise
nõuete seas on esimesele kohale seatud see, et loom peab
saama suhelda ning tal peab olema võimalus näha ja kuulda
ruumis või ehitises ja selle ümber toimuvat.
Lemmikloomapidamise määruse kohta vt
http://www.epl.ee/artikkel_296673.html.
Vt ka kiirkommentaar tänase väljaande lõpus.
Uudistaja



Soomlased näitavad veebikaamera vahendusel lindude elu

Kes tahab näha, kuidas elab kaljukotkas ja mida teevad
kormoranid, see saab vaadata soomlaste veebikaamerate
vahendusel aadressidelt
http://www.panoraama.com/live/maakotka /
http://natureit.net/index.php?page=Kamerat.
Uudistaja

UUDISED

Läänemeri on eriti tundlik vaid väljaspool Venemaad

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil
võeti vastu resolutsioon, millega kogu Läänemeri kuulutati
eriti tundlikuks merealaks. Kuid resolutsioonist jäid välja
alad, mis vastavalt ÜRO 1982. a. mereõiguse konventsiooni
sätetele kuuluvad Venemaale. Lõpliku kinnituse peab andma
veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee istung, mis
toimub aasta lõpul. Kõige varem saab Läänemeri oma uue
staatuse alates 1. juulist 2006.
Mereala eriline tundlikkus tähendab rahvusvahelist
tunnistust, et laevaliiklus võib selle ala ökosüsteemi
kahjulikult mõjutada ja seetõttu tuleb suurendada
meresõiduohutust. Läänemerel sõidab iga päev keskmiselt 2000
laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks on merel
pidevalt 2000 kalalaeva. Üks ohtlikum veos on nafta.
Allikas: keskkonnaministeerium



Avastati liustikualune koloonia

Antarktika jää alt leiti tegutsev ökosüsteem. Teadlased
videofilmisid vett varisenud Larseni jääliustiku all. Ja
nägid äkki organismide kohalolu. Avastati mudavulkaanid ja
tihe bakterimatt. 12 000 aastat päikese eest peidus olnud
ökosüsteem toitub maa-alusest keemilisest energiast. See on
ainus nii külmas tegutsev koloonia, mis seni leitud. Liustiku
varisemine on aga muutnud keskkonda. Mikroobid saavad hakata
toituma orgaanilisest süsinikust.
Allikas: New Scientist

Norra fjordid võeti maailma pärandi sekka

Kaks Norra fjordi võeti UNESCO maailmapärandi kaitsealuste
paikade nimekirja eelmisel nädalal Lõuna-Aafrikas toimunud
Maailmapärandi Komitee koosolekul. Lisaks olemasolevale 160-
le said nimekirja veel paigad Egiptuses, Californias,
Panamas, Indias, Lõuna-Aafrikas ja Taimaal. Tänu Eesti
ametnike ponnistustele Põhja-Eesti pankranniku dokumendid
teatavasti UNESCO-sse õigeks päevaks pärale ei jõudnud.
Allikas: New Scientist

Valge ninasarvik sõja jalus

Garamba rahvusparki Kongos ähvardab esimese maailmapärandi
kaitsealuse paigana staatusest ilmajäämine, kui ei suudeta
kaitsta viimaseid valgeid ninasarvikuid. Kongo valitsus on
vastustanud looduskaitsjate soovi viia pooled ninasarvikud
kaitse alla Keeniasse, kus neil oleks salaküttide eest
turvaline olla. Karistus ähvardab juba järgmisel aastal.
Kongos turismindust peaaegu et ei ole, seevastu tegutseb 40
000 mässulist sõdurit. Nõnda on loomade kaitsmine seal üsna
lootusetu üritus.
Allikas: New Scientist


SÜNDMUS

Lahemaal toimub noore looduskaitsja kursus

Sel nädalal toimub Lahemaa rahvuspargis
üleeuroopalise "EUROPARC Junior Ranger Network 2005"
programmi raames kursus looduskaitsehuvilistele noortele.
Junior Rangeri algatuse põhimõtted on välja töötanud
rahvusvaheline Euroopa kaitsealade organisatsioon EUROPARC.
Kursuse eesmärgiks on tutvustada noortele kaitseala tööd,
loodus- ja kultuuriväärtusi ning selgitada, miks on
looduskaitset vaja. Algatus loob koostöövõrgustiku ühiste
huvidega noortest, kes loodetavasti ka tulevikus toetavad
kaitseala eesmärke ja pooldavad loodushoidu. Rahvuspark
loodab noori julgustada olema omamoodi looduskaitse saadikud
oma tuttavate, sõprade ja pere hulgas.
Kursus toimub Vihulas ja selles osaleb 16 noort Lahemaalt ja
Lahemaa ümbruse koolidest. Korraldajateks ja juhendajateks on
Lahemaa rahvuspargi töötajad, keda abistavad asjatundjad ka
väljastpoolt rahvusparki.
Kursuslased valivad enda seast parimad noored looduskaitsjad,
kes sõidavad Eestit ja Lahemaad esindama rahvusvahelistesse
Junior Rangeri laagritesse Saksamaal ja Hispaanias.
Allikas: Lahemaa RP


Tartus luuakse ajutised aiad

Reedel algab Tartus II rahvusvaheline maastikukunsti
festival „Kahe Vee Vahe: Ajutised Aiad“. Festivalile saabub
30 võistkonda 17 riigist, sh Malaisiast, Hiinast,
Austraaliast, Argentiinast, USA-st. Anne kanali ja Emajõe
vahelisel alal valmib pühapäevaks 30 maastikukunsti teost,
mille teemaks on ajutine aed.
„Ajutiste Aedade“ (Temporary Garden©) termin ja idee on
litsentseeritud Saksa maastikuarhitektide Daniel Sprenger'i
ja Marc Pouzol'i poolt 2003. aastal. Alates 1997. aastast
toimuvad iga-aastased „Ajutiste Aedade“ installatsioonide
väljapanekud Berliini kesklinnas. Linna vabad linna avalikud
ruumid on mõne päeva jooksul esile tõstetud
installatsioonidega, et teha neid nähtavaks. Sprenger ja
Pouzol osalevad ka Tartu festivali þüriis.
Toimub samaaegselt Tartus seitse maastikukunsti seminari, mis
on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Neid juhendavad
lektorid Saksamaalt, Hollandist, Eestist ja Rootsist.
Kontserte annavad Genialistid, ansamblid Kuu Taga ja Speed
Free ja puhkpilliorkester Popsid.
Festivali peakorraldajad on SA Tartu Rahvaülikool ja Eesti
Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts.
Lisaks vt http://www.temporarygarden.de , lisainfo Marge
Kohtla, tel 53 305 205, marge@kaheveevahe.ee ja
http://www.kaheveevahe.ee
Allikas: Tartu Rahvaülikool


KURVAD FAKTID

Riigikontroll osutab röövmajandusele turbarabades

Riigikontroll soovitab keskkonnaministril peatada aastani
2025 seni kaevandamata soodele uute kaevandamislubade
väljaandmise, et suunata tootmist arvukatele mahajäetud, kuid
ammendamata varuga aladele, et lõpetada turbaressursi
raiskamine ja säästa looduslikke soid.
Oma pikas ja põhjalikus auditis põhjendatakse peatamise
vajadust välja kujunenud olukorraga, kus turbarabad
riisutakse ülemisest kihist paljaks ja jäetakse alumised
kihid välja võtmata. Selline raba ei taastu ning hävib ja
muutub kasutuskõlbmatuks. Paljudes Euroopa maades on turba
kaevandamine aiapidajate tarbeks üldse keelatud.
Eesti riik aga lubab kaevandada aastas viis korda rohkem
turvast, kui seda selle aja jooksul juurde tekib. Turvas on
Eestis põlevkivi järel tähtsuselt teine strateegiline
energiaressurss.
Turbatootjad koorivad ära turbasoo pealmise kihi, mida saab
hästi müüa aiandusturbana, alumine kiht ehk kütteturvas jääb
tihti kasutamata ja hävib. Eesti on maailmas üks juhtivaid
aiandusturba eksportijaid.
Aastate jooksul on paljud turbaväljad korda tegemata kujul
maha jäetud ja nüüd lasub riigil kohustus need alad
rekultiveerida, et seal hakkaks turvas taas kasvama.
Rekultiveerimata turbaväljad eritavad Eestis aastas õhku sama
palju süsihappegaasi, kui kogu autoliiklus üheksa aasta
jooksul.
Hoolimata sellest, et turbakaevandamine hävitab soo ja rikub
ümbruskonna vete toimimist, on väikesoodele kaevandamislube
välja antud ilma keskkonnamõju hindamata. Ka
kaevandamislubades pole ettevõtjatele enamasti mingeid
keskkonnanõudeid seatud.
Turba kaevandajate makstav ressursimaks on liiga madal ega
motiveeri turvast säästlikult kasutama ega tootearendusega
tegelema.
Vt auditit ka: http://www.riigikontroll.ee/audit.php?audit=443
http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_7059_turbavaru_ks
ostra_14.07.2005_lopp.pdf.
Allikad: Riigikontroll, EKO, Uudistaja

Keskkonnaühendused toetavad Riigikontrolli turbasoovitusi

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed tunnustavad
Riigikontrolli põhjalikku tööd turbateema käsitlemisel ja
leiavad, et turbavarude auditist tehtud järeldused ja
ettepanekud on igati põhjendatud.
Eestis on turba kaevandamine kaugel säästlikkusest --
kaevandusi ei kasutata lõplikult ning pärast turba varumist
ei rekultiveerita kaevanduskohti, aidates sellega jõudsalt
kaasa kasvuhoonegaaside niigi suurele õhkupaiskamisele
Eestis. EKO on juba aastaid tagasi osutanud et valitsuse
kehtestatud turba kaevandamise aastalimiit ületab
mitmekordselt looduslike soode poolt samal ajavahemikul
akumuleeritava turba koguse.
Juhul, kui rabade muutmist kaevandusteks teatud ulatuses
siiski jätkatakse, tuleb turba kaevandamise keskkonnamõjude
vähendamiseks kindlasti tugevdada keskkonnamõjude hindamise
süsteemi. On oluline, et uute kaevanduste rajamiseks lubade
andmisel arvestataks senisest enam kohalike omavalitsuste ja
kohalike elanike arvamust, keda kaevandamisest tulenevad
negatiivsed keskkonnamõjud otseselt puudutavad.
EKO hinnangul on turba kaevandamisega seonduvalt üheks
olulisemaks puudujäägiks Euroopa Liidu loodusdirektiivi III
lisas toodud kriteeriumidele vastavatel aladel asuvate
turbavarude aktiivse varu staatus, mis on võimaldanud ja
võimaldab esitada taotlusi nendel aladel kaevandamiseks ning
seega tõsiselt mõjutada alade looduskaitselist väärtust.
Riigikontrolli auditi soovitused ühtivad ka ökoloogilise
maksureformi suunaga oluliselt suurendada loodusressursside,
sh turba kasutustasusid, eesmärgiga säästa taastumatuid
ressursse.
Allikas: EKO

ASJATUNDJA

Eesti tahab ikka olla esirinnas. Nüüd ollaksegi --
aiandusturba eksportimises maailmas Saksamaa ja Kanada järel
3. kohal. Mis nii saab?

Küsimustele vastab Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Kärt Vaarmari:

EKO on kiitnud heaks riigikontrolli turba-auditi. Kuid mis
saab edasi? Kuna pole ju otsest rahalist kahju, võib
ministeerium ikka samas vaimus edasi lasta.

Eks küsimus olegi selles, kas Vabariigi Valitsus kui
täidesaatev võim soovib oma tegevust ellu viia kooskõlas
seadustega või valitakse selleks mõni muu tee. Riigikontroll
on selgelt viidanud sellele, et praegusel hetkel ei ole
valitsuse turba kasutamisega seotud tegevus seadustega
kooskõlas. Nõue kasutada maavarasid säästvalt ei ole ju
Riigikontrolli väljamõeldis, vaid tuleneb otse säästva arengu
seadusest.
Antud juhul loodab EKO, et ministeeriumid teevad
Riigikontrolli auditist omad järeldused ja käituvad vastavalt
õigusriigile kohastele reeglitele. Juhul, kui küsimusega
seotud ministeeriumid ei näita üles tahet seadusi järgida, ei
olegi teha muud, kui nentida, et valitsus ei ole
seaduskuulekas. Õigusriigile ei oleks selline olukord muidugi
kohane. Teine võimalus on ministeeriumide poolt antavaid
otsuseid kohtulikul teel vaidlustada, kuid senine kogemus on
näidanud, et see ei pruugi anda soovitud tulemust isegi
juhul, kui kohtus otsuste seadusvastasus kinnitust leiab.

Ja need turbakaevanduse vaidlused elanike ja kaevandajate
vahel pole vist ka kusagil mingi selge kohtulahendini välja
jõudnud. Või on?

Mulle on teada kaks turbakaevandustega seotud juhtumit, mis
on jõudnud kohtusse. Esimene oli Möllatsi turbakaevanduse
juhtum, milles Möllatsi küla elanikud vaidlustasid
kaevandusloa, kuid kahjuks kaotasid kõigis kohtuastmetes,
kuna kohus leidis, et kaevandusloa menetluses toimepandud
rikkumised ei olnud nii olulised, et oleksid viinud vale
lõppotsuseni. Teine juhtum, mida mainitakse korduvala ka
Riigikontrolli auditis, on seotud Ess-soo turbakaevandusega
ja see ootab tõesti oma
aega alles esimese astme kohtus.
Otsuste seaduslikkust saab kohus küll kontrollida, kuid
kõigile haldusotsustustele ei ole võimalik totaalset
kohtulikku kontrolli rakendada -- seda ei suudaks üle elada
ei kohtud ega haldusaparaat ise. Esimeseks eelduseks peaks
siiski olema -- nagu juba öeldud -- et haldusorganid on ise
seaduskuulekad, ning et seaduste rikkumine toimub ainult
erandjuhtudel. Ka Riigikontrolli eesmärgiks on seaduse
kohaselt anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et
avaliku sektori vahendeid kasutatakse
seaduslikult ja tulemuslikult. Seda tõsisemalt peaks võtma
Riigikontrolli järeldusi juhul, kui need viitavad täidesaatva
võimu seadusi rikkuvale käitumisele -- peaks ju olema
ministeeriumide enda huvides anda avalikkusele kindlustunne,
et nende käsutuses olevaid varasid kasutatakse seaduslikult
ja tulemuslikult. Jääme ootama keskkonnaministeeriumi ja
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edasisi samme
selle tulemuse poole püüdlemisel.


KIIRKOMMENTAAR

Kuri Hunt ja Punamütsikese koerad

Ette valmistatav lemmikloomapidamise määrus kirjeldab,
milliste loomade vajadustega peab nende pidaja arvestama.
Vähemasti tuleb üks kindel tugi, millele loomakaitsjad
toetuda saavad. Kuid Eesti vajaks ka metsloomaseadust. Liiga
palju on jäädud uskuma muinasuttu kurjast Hundist ja heast
Punamütsikesest. Nii kantakse kõik, mis halba juhtub,
huntide, karude ja ilveste kraesse. Ometi näiteks selgus
hiljaaegu, et Lääne-Virumaa koeri ja lambaid ja kanu murdvad
hundid on hoopis valla päästetud koerad. Ja ei ole kaugel
minevikus seegi päev, mil koerad Eestis inimese maha murdsid.
Oma lõukoeri lahti laskvad Punamütsikesed aga käivad siiani
ausate loomapidajatena ringi.
Tiit Kändler
26 Juuli 2005
  Kommentaarid