Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Res Publica: Euroopa Liidu vahendite kasutamist tuleks arutada riiklikult olulise küsimusena

Res Publica esimees Taavi Veskimägi esitas peaminister Andrus Ansipile
kirjalikud küsimused, mis puudutavad valitsuse positsioone Euroopa Liidult
aastatel 2007-2013 Eestile planeeritavalt laekuva ligi 80 miljardi krooni
kasutamise kohta.

"Sõltuvalt läbirääkimistest võib seitsme aasta jooksul Eestil olla võimalik
kasutada oma arenguvajaduste rahastamiseks ligi 80 miljardit krooni Euroopa
Liidu vahendeid. Võrdluseks võib tuua 2005. aasta riigieelarve mahu, mis on
ca 53 miljardit krooni. Kui me suudame seda hästi ära kasutada, siis võib
see anda Eestile märkimisväärse arengutõuke. Selle saavutamine eeldab aga
põhjalikku eeltööd ja prioriteetide selgeksrääkimist ühiskonnas,” selgitas
Veskimägi.

"Talvel valitsuses planeerisime kävitada järgmise eelarveperspektiivi osas
suve hakul üldriikliku arutelu, kaasates erinevaid poliitilisi jõude ja
kodanikeühendusi. Märtsi alguses valitsuskabinetis kinnitatud "Riigi
eelarvestrateegia 2007-2010 kontseptsioon ja ajakava" sisaldas tegevusi juba
alates aprillist-maist. Ametisolev valitsus on plaanid avalikust arutelust
ilmselt hüljanud, sest ükski tollal planeeritud tegevustest pole senini
käivitunud," ütles Veskimägi.

Taavi Veskimägi sõnul ei tähenda see, et Euroopa tasandil on pidurdunud,
seda, et Eestil ei peaks olema selge, mis on need võtme-eesmärgid Eesti
jaoks, millele finantseerimist taotleme. "Lai konsensus ja varajane selgus
on hädavajalikud Eesti huvide kaitsmiseks läbirääkimistel nii komisjoniga
kui ministrite nõukogude tasemel,” sõnas Veskimägi.

"Meie küsimus on kantud murest, et otsused langetatakse kabinetivaikuses ja
ühiskonnas läbi arutamata. Teeme valitsusele ettepaneku tulla välja
algatusega käsitleda finantsperspektiivi Riigikogus riiklikult olulise
küsimusena ja tutvustada enda visiooni selle ligi 80 miljardi krooni
kasutamisest erinevate valdkondade arendamisel. See oleks hea sissejuhatus
laiemale ühiskondlikule debatile,” ütles Veskimägi.

"Tuletame meelde, et taoline ettepanek sai Euroopa Liidu asjade komisjoni
poolt tehtud juba kevadel, kuid toona ei pidanud koalitsioon
eelarveperspektiivi avalikku arutelu vajalikuks ja blokeeris kõik vastavad
katsed,” võttis Veskimägi valitsuse senise käitumise kokku.

Küsimused lisatud allpool.

Siim Männik
RP meediajuht
5182962

----------------------------

Hr Andrus Ansip
Peaminister
25.07.2005

Kirjalik küsimus

Lugupeetud hr Andrus Ansip,

Euroopa Liidus on tänaseks juba ligi aasta väldanud avalik debatt järgmise
eelarveperspektiivi üle aastateks 2007-2013. Netomaksjate poolt Euroopas
juhitav arutelu sisaldab endas mitmeid võtmeteemasid, mille lahendamisest
sõltub Euroopa lähitulevik. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele välja
pakkunud aastateks 2007-2013 omalt poolt perspektiivi, mille maht on triljon
eurot. Kuue liikmesriigi initsiatiivil on alternatiivseks lähenemiseks
kujunenud Euroopa Liidu kulutuste mahu piiramine 1% tasemele Euroopa Liidu
majanduse koguproduktist. Lisaks on jõuliselt käivitunud arutelu
põllumajandustoetuste maksmise süsteemi ulatusliku reformi üle.

Sõltuvalt lõplikust kokkulepitud Euroopa Liidu kulukohustuste laest jääb
Eesti osaks järgmises finantsperspektiivis märkimisväärne hulk raha – ligi
80 miljardit krooni. Kuna valitsus ei ole näidanud valmisolekut ega plaani,
kuidas saavutatada ühiskonnas ühine arusaam, kuidas kõige targemini
lisavahendid investeerida, siis küsin:

1. Valitsuse koalitsioonileping EL finantsperspektiiviga seonduvat (sh Eesti
prioriteedid vahendite kasutamisel) ei maini ja Eesti rahvuslikke huve
selles küsimuses ei ava. Eeldades, et valitsusel siiski on selles küsimuses
ühtne poliitika ja ei lähtuta vaid ametkondlikest huvidest, palun esitada ja
avalikustada sisulised ja protseduurilised lähtekohad, mis on valitsuse
poliitika aluseks Eestile sedavõrd olulise küsimuse käsitlemisel ja Eesti
huvide kaitsmisel.

2. Kas nõustute seisukohaga, et säärase tähendusega pikaajalised otsused,
nagu langetatakse aastate 2007-2013 finantsperspektiivi vahendite kasutamise
osas, vajavad ühiskonnas tavapärasest oluliselt suuremat konsensust ja
erinevate erakondade ja kodanikeühenduste kaasamist?

3. Eeldades, et valitsusel on olemas soov viia ühiskonnas läbi ulatuslik
arutelu sedavõrd olulise ja Eesti tulevikku mõjutava otsuse üle, palun
esitada vastav tegevuskava ja loetelu osapooltest, keda kavatsetakse
sellesse arutellu kaasata.

4. Eeldades, et valitsus lähtub sedavõrd oluliste otsuste langetamisel mitte
ainult kitsastest poliitilistest huvidest, vaid ka sõltumatutest
teaduslikest uuringutest, palun informatsiooni selle kohta, milliseid
teaduslikke ja muid uuringuid ja analüüse on finantsperspektiivi vahendite
kasutamise planeerimiseks ning prioriteetide ja eesmärkide seadmiseks
tellitud ja kasutatud? Palun need uuringud ja analüüsid lisada vastusele ja
avalikustada.

5. Eeldades, et valitsus lähtub vahendite planeerimisel senise tegevuse
tõhususest, palun teil anda hinnang EL vahendite kasutamise senisele
tulemuslikkusele, sh:
- milliseid EL vahendite toel elluviidavate poliitikate tulemusi peate
Eestile enim kasu toovateks?
- milliseid seniste EL vahendite toel elluviidavate poliitikate tulemusi
peate ebapiisavateks ja mida on plaanis teha tulemuste parandamiseks?

6. Milliste eesmärkide saavutamiseks minevate vahendite mahtu kavatseb Eesti
2007-2013 finantsperspektiivi raames kasvatada ja milliste mahtu vähendada?
Palun esitada esialgne vahendite kasutamise finantsplaan eesmärkide lõikes
koos võrdlusega senise (2004-2006) vahendite jaotusega.

7. Milline on Valitsuse positsioon Euroopas eelarveperspektiivi debati
raames Ühtse Põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy - CAP),
korrektsioonimehhanismi ja kulukohustuste lae osas? Milliste positsioonide
osas läheb EL eelarvepoliitika vastuollu Eesti rahvuslike huvidega ja mida
plaanite ette võtta Eesti huvide kaitseks?

8. Kevadel põhjustasite ühe tsitaadiga hetkeks parlamendiliikmete seas
segaduse – leidsite, et ka 1,06% on Eestile kulukohustuste laena
vastuvõetav. Kuigi vastab tõele, et kulukohustuste arvutamise metoodika
muutus seadis selle arvu uude valgusesse, jääb ikkagi kahtlaseks, millisel
moel ning kuidas on peaministril võimalik Euroopas võtta Eesti riigi eest
positsioone, mida eelnevalt pole vastavaid protseduure silmas pidades
Valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetud või mis on eelnevalt kokkulepituga
lausa vastuolus. Seega, täpsustuse huvides – kuna 2007-2013
finantsperspektiivi sündimine on eelkõige kinni Euroopa Liidu
liikmesriikide valitsustevahelisest debatist, siis millised on selles
vaidluses Eesti riigi jaoks positsioonid, millest ei ole võimalik taganeda
ning millistes olulistes vaidluskohtades näete valitsusjuhina
kompromissivõimalusi?

Kasutan siinkohal juhust ja informeerin Teid, et esitame käesolevas
kirjalikus küsimuses viidatud murede tõttu valitsusele ettepaneku algatada
Euroopa Liidu finantsperspektiivi Eestit puudutavate positsioonide osas
olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Parema meelega aga näeksime,
et valitsus peatselt selles küsimuses ise initsiatiivi näitaks ja tutvustaks
oma plaane.

Lugupidamisega,

Taavi Veskimägi
Riigikogu liige
26 Juuli 2005
  Kommentaarid