Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Sotsiaalminister Jaak Aabi kommentaar 8. augustil 2005. a ajalehes Postimees ilmunud Eiki Nestori arvamusloole „Abiks minister Aabile“.

Eiki Nestor: „2005. aasta sotsiaalmaksu ülelaekumine ei tohiks ministrit uinutada ja täiendav raha tuleks suunata eelkõige eelmise valitsuse pikendatud ravijärjekordade lühendamisele.“

Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võimalik ülelaekumine läheb alaprognoositud kulude katteks ja ravijärjekordade lühendamiseks. Vastav kokkulepe Haigekassaga selleks on olemas. Haigekassalt tuleb ettepanek, millised on siis vastavad teenused, mille puhul järjekordasid lühendatakse.
Eiki Nestor: „Kõige teravam on aastaid lahendamata kapitalikulude küsimus. Niikaua, kui haiglaid tehtud töö eest õiglaselt ei tasustata, jäämegi igal aastal rahapuuduses siplema.“

Haigekassa poolt kujundatud raviteenuste hinnad sisaldavad haiglate kapitalikulusid. Näiteks sisaldab iga voodipäeva eest makstav summa osaliselt haigla renoveerimistöödeks kulutatavat raha. Sellist skeemi võiks jätkata. Hetkel tuleb raha ainult sotsiaalmaksust, aga meie ettepanek oleks, et ka riik hakkaks katma seda jooksvat remondikulu. Sotsiaalministeerium toetab ideed, et juba järgmise aasta Haigekassa eelarvesse võiks riigi poolt lisanduda orienteeruvalt 115 miljonit krooni.

Et saavutada tervishoius kasutusel olevate hoonete kaasaegsus on Sotsiaalministeeriumi hinnangute kohaselt vaja igal aastal investeerida hoonetesse suurusjärgus 400 miljonit krooni. Umbes pool vajalikust rahast tuleb Haigekassast sh võimalik riigieelarve osalus. Ülejäänud taotleme abina Euroopa Liidult järgmises rahastamise perioodis 2007.-2013. a. Toetuse saamise võimalust suurendab kindlasti Eesti riigi panus haiglate kapitalikuludesse.

Eiki Nestor: „Loodan, et minister on saja päeva jooksul aru saanud ühest tõsiasjast – sotsiaalmaksu 13%-line osa on liiga väike selleks, et inimeste vajadusi arstiabi asjus mõistlikul moel saaks rahuldada. Ja vananevas ühiskonnas suureneb see probleem iga aastaga. Järelikult on kuskilt vaja leida raha juurde. Aga seejuures tuleks käituda mõistusepäraselt.“

Tõsi ta on, et rahvastik vananeb ja perspektiivis jääb sellest väheks. Ühelt poolt tuleb tõsta Haigekassa tulubaasi ja teisalt vähendada kulusid.

Tervishoiu rahastamise meetmeid oleme välja töötanud mitmeid. Need on jõudnud ka riigikokku ning tänaseks on neist heaks kiidetud ja vastu võetud üks. Järgmise kolme aasta jooksul tõstetakse määra, millelt riik ja FIE-d maksavad sotsiaalmaksu praeguselt 700-lt kroonilt miinimumpalgani. See toob Haigekassa järgmise aasta eelarvesse raha juurde suurusjärgus 117 miljonit krooni, 2007. aastal juba 171 miljonit ja 2008. aastal arvestuslikult 417 miljonit krooni. Sellist tulubaasi tõusu pole olnud kogu Haigekassa eksisteerimisaja jooksul!

Pikemas perspektiivis jätkuvad läbirääkimised, et haigushüvitis välja viia Haigekassa eelarvest ja hoida sellega kokku kulusid üle ühe miljardi krooni.

Eiki Nestor: „Möödunud aastal soikus üleminek haiglatele töö eest maksmisel tegelikke kulutusi arvestavatele kulupõhistele hindadele ja sealt edasi diagnoosipõhistele hindadele.“
Juba 2004. aastal koosnesid tervishoiuteenuse hinnad 10 % ulatuses diagnoosipõhistest ja 90% ulatuses juhupõhistest hindadest. Käesoleval aastal on vastav suhe aga juba 50% ja 50%.
Kulupõhiste hindade metoodika on välja töötatud, töögrupis osalesid Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja haiglate esindajad. Hindade kujundamiseks on moodustatud spetsiaalne töögrupp, kes aktiivselt ka teemaga tegeleb. Eesmärgiks on rakendada kulupõhistele hindadele üleminek juba 1. jaanuarist 2006. a.




Marta Vasarik
toimetaja
Sotsiaalministeerium
tel: 6 269 324
gsm: 5 172 673
marta.vasarik@sm.ee

08 August 2005
  Kommentaarid