Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Pressiteade: Eesti-saami teatrikoostöö

PRESSITEADE Tallinn, 10. august 2005

SOOME UGRI RAHVASTE INFOKESKUS
telefon/faks: (+372) 644 9270
elektronpost: suri@suri.ee


EESTI-SAAMI TEATRIKOOSTÖÖ ALGUS: LEMMINKÄINEN EESTIS

Juuli lõpus ja augusti alguses toimusid Tartus ja Tallinnas eesti-saami
ühistööna valminud lavastuse "Lemminkäinen" etendused. Mäng Kalevala teemal
valmis pärimusteatris Loomine Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli
üliõpilaste ja Saami rahvusteatri Beaivv?š näitleja ning muusikamehe Ailu
Gaupi koostöös. Ailu Gaup mängis etenduses üht võtmerolli, osales etenduse
muusika komponeerimises ning õpetas eestlasi saami kombel joigama.

Lavastajateks olid Eesti teatriuuenduse suurkuju Jaan Tooming ja soome-ugri
teatrifestivalidel tooni andnud lavastaja Anne Türnpu.

Tartu-etendused toimusid Sadamateatri black box'is, Tallinna-etendused
Vabaõhumuuseumi metsas.

Saami osalemine etenduse loomises oli otsustava tähtsusega, sest Eesti
lavastajad vaatasid karjala-soome eeposest pärit loole saami pilguga. Ailu
Gaup ütles ise pärast etendusi, et ta poleks uskunud, et Kalevala nii palju
tema rahvast räägib. "See töö pani mind mõtlema, et peaksin Kalevala läbi
lugema," ütles Gaup.

Lemminkäise traagiline lugu jutustati jõulise lauluna, kasutades lisaks
Kalevala tekstile ja saami joigudele ka karjala, vadja ja setu laule ja
itke. Tõenäoselt esmakordselt oli ühe etenduse tervik loodud saami joiu ja
läänemeresoome runolaulu vastandamise teel. Soomlase-karjalaste ja saamide
suhted pole läbi ajaloo lihtsad olnud. Veel säilinud pingeid saab lahendada
ka ajaloolise pärimuse läbimängimisega.

Eesti kriitika võttis lavastuse vastu tunnustavalt.

"Elias Lönnroti poolt rahva seast üleskorjatud "Kalevala" lugu on tõmmanud
endaga kaasa rahvakunstis peituva väe ja näitlejad on asunud selle väe
vaimus tööle, tehes seda algupäraselt ja ausalt. Midagi ei olnud selles
lavastuses liigset. Hoolikat valikut võis näha kõiges. Puudes ja põõsastes,
viisides ja rütmides. Ka saami külaline kaugelt põhjast leidis lavastuses
oma koha." (Eesti Päevaleht).

"See on kõiksuslik, sügav teater. .... Teater, mis puudutab. Ja mis veel
väga oluline, see on teater, millel on oma kehakeel. Oma kujundikeel. ...
Nagu ka see, et siin puuduvad tavamõistes läbielatud rollid. Aga samas pole
tegemist ka etleva võõritusega. On kolmas ja kuratlikult huvitav, isegi
kaemuslik tee - me näeme laval kõik koos läbielavat truppi." (Postimees).

Lavakunstiüliõpilased olid ühistööst ja saami külalisest vaimustuses. Ka
Ailu Gaup leidis, et lisaks õpetamisele on ta Eesti üliõpilastelt üht-teist
õppinud. Hüvastijätuõhtul ei tahtnud eesti laulud ja saami joiud kuidagi
lõppeda.

Järgmiste lihavõttepühade ajal on kavas "Lemminkäise" etendused
Guovdageaidnus (Kautokeino; Norra Saamimaa) Beaivv?š -teatris ja Venemaal
Koola poolsaare saamide juures.
10 August 2005
  Kommentaarid