| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
teadus.ee nr 20
|
teadus.ee
nr 20
reede, 26. august 2005
nädal.mõttes
"Soome teadus on vähemalt selles osas, mis puudutab rahvaste
ja keelte juurte otsimist, kahetsusväärselt polariseerunud;
paljud noored teadlased on meelsamini vait, kui esitavad uusi
mõtteid."
Kalevi Wiik, Eurooplaste juured, 2002, eesti keeles
kirjastuselt Ilmamaa, 2005.
täna.kavas
Bioloogia: kreatsionistide uus kava
Linnud: toonekurgede kodukülg
Teaduskohvik: beebide disain
Kerige allapoole, saate teada!
to.imetaja
TEADUSE TEAVITAMINE ÕNNESTUS
Möödunud nädalavahetusel õnnestus Käsmus korraldada üritus,
mis tõi kokku teadlasi ja muud rahvast. Muud rahvast? Pole
teadlased mõtelnud, et nad on paremad või halvemad muust
rahvast. Ja meie sündmus seda näitaski. Ettekannete sõelumine
(kui lubate seda sõna kasutada) käib, ja järgmises teadus.ee
väljaandes sellest kõneleme.
Nüüd aga on asjakohane ütelda, et meie ettevõtmine poleks
saanud toimuda abistajateta ja kaasamõtlejateta. Kelle seas
AS Tallinna Vesi, kirjastus OY Raud Publishing Limited, Eesti
Geoloogiakeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut,
Vihula vallavalitsus, Looduse Omnibuss, ajakiri Horisont,
Eesti Päevaleht, Vikerraadio, Raadio 2, Kuku raadio, OÜ
Geniteh, Voldemar Sõrmus Kasper Transpordist, Ülo Kokamägi,
Veroonika Uussaar, Käsmu Meremuuseumi oma lahutamatu
eksponaaadi Aarne Vaiguga ja loomulikult kõik esinejad ning --
last, not least, ehk küll viimasena mainituna, ent
tähtsaimad -- osavõtjad.
Jaak Kikas näitas, et füüsika polegi nii kuiv füüsika, nagu
arvatakse. Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi
juhataja demonstreeris, kuidas vedelikud toimivad.
Kui kaks vedelikku kokku saavad, võib juhtuda midagi
ootamatut. Vedel lämmastik ja vesi: kes keda vallutab.
Igas maailma sadamas on üks eestlane. Ja igas kosmosesadamas
ka. Paul Raudsepp igatahes seda tõestab. Üleilmse Marsi
ühingu liikmena kinnitas ta, et ka eestlased võivad meie
koduplaneedi lähima naabri pinnale minna.
Fotod 3x Tiit Hunt;
Tekst Tiit Kändler
mis.uudist
KREATSIONISTID NUPUTASID VÄLJA INTELLIGENTSE DISAINI
Jumala poolt maailma loomise idee pooldajad on senise
kreatsionismi loosungi asendanud sõnapaariga "intelligentne
disain". Vaidlus nende ja teadlaste vahel on USAs väljunud
teaduse piirest ning hõlmab pigem poliitikat.
Kes saaks vaielda aruka loomise vastu? See tundub olema sama
mõttetu, kui vaielda Ohmi seaduse vastu. Kuid kes saaks
arukat loomist tõestada?
Augusti esimesel päeval võttis USA president George Bush sõna
maailma loomise asjus. Ta kinnitas, et nii evolutsiooni kui
intelligentset disaini tuleks USA koolides korralikult
õpetada. Teadlased ja teadustoimetajad reageerisid sellele
viivitamatult. Neid kannustas kartus, et selline
võrdsustamine asetab intelligentse disaini teaduse
pjedestaalile.
Ameerika Ühendriikides pole unustatud 80 aasta tagust
kohtuprotsessi, kus Tennesee kooliõpetaja John Scopes süüdi
tunnistati, kuna ta õpetas lastele Darwini õpetust, et
inimesel ja ahvil olid ühised esivanemad. "Ahviprotsessina"
kuulsaks saanud kohtulahend on USAs siiani silme ees ja
evolutsiooniliste ideede õpetamine koolides nii mõneski
osariigis raskendatud. Sajanditagune kreatsionism ehk siis
loomisõpetus kuulutas, et maailm loodi koos ja ühekorraga,
nii nagu Piiblis kirjas. Oli ka täpsemalt välja rehkendatud,
millal see toimus, nii nagu näiteks pakkus 17. sajandi
Inglise piiskop James Ussher - 23. oktoobril aastal 4004 enne
Kristust. Uue Maa kreatsionistid toetavad seda ajaarvamist
tänini. Vana Maa kreatsionistid aga asetavad Maa loomise 4,5
miljardi aasta tagusesse aega, väites, et need kuus päeva,
mille jooksul Piibli järgi maailm loodi, olid pikemad kui 24
tundi, kestes tuhandeid ja võibolla isegi miljoneid aastaid.
Nüüdseks on USA Ülemkohus teinud võimatuks õpetada riigi
poolt rahastatud koolides jumalikku loomist teaduse sildi
all. Kuid kreatsionistid on nüüd leiutanud ID -
"intelligentse disaini" - ehk siis aruka kujundamise. Nende
sõnul on see darvinismi teaduslik alternatiiv.
ID toetajad väidavad, et on täiesti võimalik leida
teaduslikke tõendeid disaineritöö kohta looduses. ID
pooldajad tunnistavad ka evolutsiooni mõningast rolli -
näiteks vastupidavuse tekkes antibiootikumidele. Paljud neist
on ka seda meelt, et kõik organismid tekkisid ühest
eellasest - mida kreatsionistid ei tunnista. Kuid darvinism
postuleerib juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku
määravat osa elu tekkes ja arengus, ID seda aga eitab.
Vähemalt osa elust on nende arust tekkinud eesmärgipärase
disaini teel.
Euroopas on kreatsionismil vähe kultuurilist mõju. Kuid
kummaline, et fundamentalistid, keda Bush toetab, on
kummalisel kombel maailma loomise suhtes sama meelt, kui
fundamentalisti, kellega Bush Iraagis võitleb. Kui asja on
võimalik kirjeldada lihtsalt, siis tuleb seda kirjeldada
lihtsalt. Mis aga on lihtsam - kas iseeneslik evolutsioon või
areng, mis toimub suunava näpu juhtimisel?
http://www.epl.ee/artikkel_299248.html ?
PHPSESSID=6c85c7b9d235dd94980fdd76b0cf7eae
teadus.ee
TOONEKURED TEEVAD ILMA
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel oli juttu sellest, miks
must-toonekurgedel antennid küljes tolknevad. Nüüd on
võimalus ka mingit tulemust näha igaühel ja oma arvuti
juures. Valminud on projekti veebikülg ja kõik 16 must-
toonekurge on selles jälgitavad. Ka eesti keeles on enamus
infot seal olemas: http://www.flyingover.net/
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
veebi.paik
UUS FÜÜSIKA LEHEKÜLG
Algamas on uus kooliaasta ja kuna elevus on tekkinud ka uue
õppekava loomise ümber, siis siinkohal soovitavad
füüsikaõpetajad oma kolleegidele, aga ka teistele füüsika ja
loodusteaduste huvilistele NASA poolt klassis õppetöö
elavdamiseks ja kaasajastamiseks ning oma õppekava
täiendamiseks seni, kuni riiklik järele jõuab, soovitatud
projekti, mis on seotud ka ülemaailmse füüsika aastaga.
Lähemalt saab asja kohta uurida: http://www.bsu.edu/eft.
teadus.ee
mis.juhtub
TEADUSKOHVIK ARUTAB BEEBIDE DISAINIMISE ÜLE
Mida uut toob sel hooajal teaduskohvik?
Vastab Briti Nõukogu programmijuht Ingrid Veinmann:
Toob ikka küll. Professor Tom Shakespeare arutleb 31.
augustil Tallinnas Kloostri Aidas Briti Nõukogu ja Ahhaa
teaduskeskuse korraldatavas teaduskohvikus selle üle, kas
geenitehnoloogia abil beebide disainimine on meditsiiniime
või moraalne katastroof.
Teaduskohvikusse on oodatud kõik uudishimulikud inimesed,
keda huvitab, kuidas teadus nende elu mõjutab. Esimene Cafe
Scientifique Eestis toimus novembris 2004 Tartus
nanotehnoloogia teemal. Seejärel on Eestis toimunud
teaduskohvikud geneetiliselt muundatud organismide,
alternatiivmeditsiini, teadvuse ning kosmoseteaduse teemal.
Cafe Scientifique idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi
Ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas, kes on muuhulgas
mitmete teadus- ja meditsiiniteemaliste telesaadete autor.
Teaduskohviku loomise idee taga on veendumus, et inimesi
huvitab see, kuidas teadus ja tehnoloogia nende elu muudab.
Paraku jääb see informatsioon neile sageli kättesaamatuks või
arusaamatuks. Cafe Scientifique üritused toimuvad vahetus ja
mugavas kohvikuõhkkonnas, kus igaühel on võimalus
teadusküsimustes kaasa rääkida.
Tänaseks on esimesest teaduskohvikust välja kasvanud
ülemaailmne võrgustik Singapurist Buenos Aireseni. Teemade
valik ulatub kliimamuutusest tehisintelligentsini,
beebidisainist geneetiliselt muundatud toiduni,
evolutsiooniteooriast universumifüüsikani. Iga Café
Scientifique algab ühe teadlase või kirjaniku ettekandega,
mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks
aruteluks.
Teaduskohvikuid Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa
keskus, toetab Eesti Päevaleht.
TEHNOLOOGIAKONVERENTS EESTIS
Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL korraldas koostöös Soome
Teadusparkide Assotsiatsiooniga TEKEL 24.-26.augustil
Tallinnas esmakordse ühise Balti- ja Põhjamaade innovatsiooni
aastakonverentsi "Science/Technology Parks and Business
Incubators Fostering the Enterprise Internationalisation and
Partnerships", vt lähemalt http://www.tehnopol.ee
Tegu on seni lahus kulgenud regulaarsete piirkondlike
konverentside Baltic Dynamics ja Nordic Science Park
Conference esmakordse ühendamisega, mille rahvusvahelist
kandvust võimendavad veelgi nii valitud konverentsiteema kui
ka Balti riikide hiljutine liitumine Euroopa Liiduga.
Osalejaid oli 130, eeskätt tehnoloogiaparkide juhid, aga ka
innovatsiooni ja tehnoloogiasiirde valdkonnas pädevad
akadeemiliste, avaliku sektori, finantsringkondade jm
ettevõtluse esindajad -- peamiselt Skandinaavia ja Balti
riikidest, ent ka Saksamaalt, USA-st, Ida-Euroopa riikidest
ning mujaltki.
Lähemalt Grete Mustis, tel 56800215, mail
grete.mustis@tehnopol.ee
http://www.tehnopol.ee/baltic-nordic /
Allikas: TEHNOPOL
EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS
Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus
uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna
igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased
inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga
tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee
teadusfoto võistlusest vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee
im.pressum
Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet.
Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude
kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel
juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.
Kui Te ei soovi väljaannet teadus.ee enam saada, siis
klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma
Internetilehitseja aadressireale:
http://www.teadus.ee/uudised.php?mail=toimetus@vnl.ee&f=1
Kui teil on seoses väljaandega tehnilisi probleeme, kirjutage
aadressil toimetus@teadus.ee
|
|
28 August 2005
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
