Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 06.09.2005

Uudistaja 06. 09. 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Augusti Eesti Loodus sõidab väikesaartele

Eesti Loodus küsib: Kas turvas on taastuv loodusvara? Kas
väikesaartel on võimalik elada? Eesti Loodus vastab: On. Kuid
enamjaolt ikka kuivendamata soos. On, kuid sotsiaalsete
kokkulepete olemasolul.
Augustinumber on väikesaarte number. Selle üheks pärliks on
Fred Jüssi foto ja miniatuur Vilsandist. “Kunagine
punamarssal Budjonnõi kuulutas, et hobune oli, on ja jääb.
Pole enam marssalit ega ka tema ratsamehi mõõku vibutamas,
aga hobune, näe, on jäänud. Vahest jääbki – kinnitama
marssali usku,” kirjutab Jüssi. Ja jätkab: “Vaatad seda
Vilsandi saare loodust ega jõua ära imestada, kui kiiresti
muutuvad maastikud. Kadakad ja männid aina kasvavad,
karjamaadel ei näe enam hobuseid, lambaid ega lehmi, endiste
hoonete asemele kerkivad uutmoodi majad, kus uutmoodi
inimesed elavad nüüd uutmoodi suveelu.”
Viimsi vallas loodi viimases hädas, nähes et asi läheb
hullemaks kui Tallinnas, oma kaitseala. Mäealuse
maastikukaitseala. “See on ärgituseks kõigile teistele
omavalitsustele: vaadake üle oma looduspärand, ehk vajab
mingi osa sellest suuremat tähelepanu,” soovitab Eesti Loodus.
Äärmuslikud loodusolud on alati rohket huvi pakkunud, eriti
kui need mõjutavad inimeste eluolu. Eestis tingivad selliseid
olukordi näiteks põuad ja uputused. Liigvee- ja kuivaperioode
on Eesti ikka üle elanud, kuid millal üldse on tegemist
põuaga ning millistes ilmastikuoludes tekib veeuputus? Kas
sademete liiast või puudusest tingitud äärmuslike päevade arv
on meil suurenenud? Nõnda küsib ilmateadlane Tiina Tammets –
ja ka vastab.
Eesti Looduse lugeja tunneb geoloog Enn Pirrust viljaka ja
üsna laia haardega autorina. 1962. aastast alates on talt
ilmunud üle kuuekümne kirjutise. Nüüd kirjutatakse temast –
tõsi küll, tema enda suu läbi, intervjuus.
Ja nagu ikka – fotosid, kaarte, tavarubriike.
Uudistaja


Teadusreis suundub linnuteadlastega Kablisse

Ajakiri Horisont on juba paari aasta vältel koostöös
turismifirmaga Cornet Group korraldanud teaduse eri valdkondi
tutvustavaid reise. Vahetud kohtumised teadlastega, pilguheit
nende igapäevasele töölauale, laboratooriumi või välitöödele
koos tavainimesele arusaadavate selgitustega on andnud
huvilistele üsna palju uusi teadmisi. Nii on käidud külas
Tõravere täheteadlastel universumi saladusi uurimas,
tänapäeva energeetikaprobleemidest saadud ülevaade meie
suuremates elektrijaamades ja põlevkivikaevanduses,
uudistatud arheoloogide välitöid. Asjatundjate põhjalikke
kommentaare on saadud mõisaarhitektuuri, geoloogiat,
loodusteadust ja ajalugu tutvustavatel teadusreisidel.
Meie järjekordne reis viib teadmishimulised Kabli kanti
kohtuma Nigula Looduskaitseala spetsialistidega. Kuna ilmad
muutuvad jahedamaks, asutavad rändlinnud end jälle pikemale
teekonnale. Lindude ränne on lummanud inimest juba aegade
hämarusest. Kuidas ja milliste vahenditega seda tänapäeval
uuritakse ning linde määratakse ja märgistatakse? Seda saame
teada, vaadeldes linde Põhja-Euroopa ühes paremas
linnutornis. Tutvume Kabli linnuala elustikuga, rannaniitude
majandamisega (ðoti mägiveised), kõre taasasustamisega
rannikule. Õpetlikku teavet saame Kabli looduse õpperajal
ning looduskeskuses. Luitemaal külastame Rannametsa torni ja
Pulgoja rannaniitu.

Väljasõit Tallinnast Sakala parklast 10.septembri
varahommikul kell 4, Pärnust kl.5.45, tagasijõudmine Tallinna
kell 17:00.
Hind 220 krooni, Horisondi tellijale 200.-krooni. Igale
osavõtjale üks MTÜ Loodusajakiri väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või
telefonil 648 22 71.


UUDISED

Kanatibugi suudaks rännata

Kuidas linnud rändavad? Nad kasutavad Maa magnetvälja, et
orienteeruda. Kuid laboritingimustes pole lindude magnetvälja
taju uurimisest suurt midagi välja tulnud. Nüüd õnnestus
Austraalia teadlastel üht-teist teada saada. Nad kasutasid
katsealusena – tibupoegi. Tibudele tehti omaseks punane
pallike. Siis lasti neil seda otsida. Selgus, et lokaalse
magnetvälja suund mõjutas suunda, milles tibud pallikest
otsima asusid.
Teadlased arvavad, et nende katse õnnestus, kuna nad ei
kasutanud stiimuliks tavapärast toitu, vaid sotsiaalset
autasu – punast pallikest. Üllatav on see, et magnetvälja
taju on säilinud ka kodustamise tuhandete aastate jooksul.
Allikas: Nature


Puud ei kasva süsihappegaasis kiiremini

Puud ei kasva kiiremini, kui atmosfääris on rohkem
süsihappegaasi. Sellisele järeldusel jõudsid Baseli ülikooli
teadlased. Baseli lähedal metsas rikastasid nad puulatvu
süsihappegaasiga. Kasutades isotoopanalüüsi, mõõtsid
teadlased süsiniku hulka, mille puukroonid sidusid ja
proportsioone, kui palju süsinikku oli talletatud lehtedesse,
puitu, juurtesse ja pinnasesse või kadus õhku.
Nad jõudsid järeldusele, et optimistlikud hinnangud selle
kohta, kui palju puud endaga süsihappegaasi seovad, tuleb
ümber vaadata. Kuigi puud seovad süsihappegaasist rikkas
atmosfääris enam süsinikku, ei salvestu süsinikku biomassi
lõppkokkuvõttes enam kui selle tavakontsentratsiooni puhul.
Puud lihtsalt pumpavad süsihappegaasi oma kehadest rohkem
läbi.
Allikas: Science


Loomakoridorid töötavad

Et uurida, kas loomakoridorid, mis ehitatakse elupaigalaikude
vahele, ikka töötavad, võtsid ökoloogid kastusele ei millegi
muu kui lindude väljaheited. Lõuna-Carolina
männimetsalaikudes kasvavatele vahaporsi põõsastele puistati
fluorestseeruvat pulbrit. Nende põõsaste viljadest saavad
söönuks sinilinnud. Siis koguti metsast 11 000 sinilinnu
väljaheidet ja analüüsiti neid. Selgus, et väljaheiteid oli
neis metsalaikudes, mis teistega loomakoridoride kaudu
ühendatud, 37 protsenti enam kui isoleeritud laikudes.
Allikas: Science


Võrtsjärves jahiti tapjavõrke

Eelmisel nädalal traalisid keskkonnakaitseinspektorid ja
kohalikud kalurid Võrtsjärvel, et leida ja välja tõmmata vanu
järve triivima jäänud kalapüügivõrke. "Igal aastal jääb järve
hulk röövpüüdjate poolt püügile asetatud või tuule ja jääga
püügikohast minema viidud nakkevõrke. Osa selliseid võrke,
niinimetatud tapjavõrke, püüavad aga kala edasi ning
vähendavad järve kalavarusid," ütles Viljandi büroo
vaneminspektor Guido Kapp. Osa võrkudest vajub põhja,
risustades veekogu ning kujutades ohtu ka paadiga
liiklejatele ja ujujatele.
Järvest tõmmati välja 37 nakkevõrku kogupikkuses 3080
meetrit, üks mõrd ja üks põhjaõngejada.
Keskkonnakaitseinspektorid olid väljas kahe laevaga. Kalurite
poolt oli viis-kuus väikelaeva. Üles tõstetud mõrrast leiti
kümme elusat haugi, mis lasti vette tagasi. Nakkevõrkudes
olev kala oli juba kõdunenud. Leitud kalapüügivahendid on
kasutamiskõlbamatud ning need hävitatakse.
Allikas: keskkonnaministeerium


SÜNDMUS

Otepää loodusselts õpetab Pühajärvel

5. septembril kell 15.00 algab õppepäev, mille käigus
tutvutakse Pühajärve elustikuga. Juhid on Võrtsjärve
limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Külli Kangur ja
Helle Mäemets. Paadisõidul ning loengutel: kalad, veetaimed,
põhjaloomad. Orienteeruv lõpp kell 20.00
Toimumiskoht: Otepää looduspargi keskus, Kolga tee 28,
Otepää, Valgamaa (asukoht vt http://www.otepaaloodus.ee/ ?
id=587).
Õppepäevast osavõtt ning toitlustamine on tasuta,
eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil
otepaa.loodusselts@mail.ee või telefonil 5186747.
Allikas: Otepää loodusselts


KIIRKOMMENTAAR

Katrina tragöödia näitab inimese paika

Kahjuks peab selleks, et inimene tajuks oma õiget kohta
looduses, loodus lagedale tulema mõne ulatusliku
katastroofiga. Nii ka nüüd. Loodusjõud avaldasid selle
taseme, millel maailma kõige võimsam riik USA tegelikult on.
Võimetus päästma inimesi, suutmatus aru anda enda tegudest.
USA Worldwatch Institute´i arvates on orkaani Katrina
tagajärjed võimas näide, et USA ja teiste riikide tehtud
poliitilised ja majanduslikud otsused on äpardunud arvesse
võtma meie sõltuvust looduslike ressursside baasist.
Mississipi jõe muutmine ja sealsete suudmeala märgalade
hävitamine tegi New Orleansi piirkonna loodusjõududele
ebanormaalselt haavatavaks. Lisaks tulevad veel
energiamajanduse ühehülbastumine, ühepäevaotsuste tegemine
ja inimese lagastava mõju eiramine.
Mida inimene sellest õpib? Võib küll kohe ütelda, et ei
midagi. Kas Pärnus on hakatud tammi ehitama? Mis te nüüd. Ega
ju ometi uut tormi tule. Ehkki neid on olnud kord viie aasta
jooksul, unustatakse asi kähku. Meie väike mudel näitab suure
maailma palet.
Tiit Kändler

VIGADE PARANDUS

Püsinäitus ilmajaamas

Möödunud nädala Uudistajas oli juttu uuest muuseumist.
Uudises “Ilmajaam näitab ajaloolisi riistu” oli paar viga.
Näituse õige nimi on järgmine: Eesti Meteoroloogia ja
Hüdroloogia Instituudi Tallinn-Harku Aeroloogiajaamas avatud
meteoroloogia ja hüdroloogia püsiekspositsioon.
Uudistaja
04 September 2005
  Kommentaarid