Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 21

teadus.ee
nr 21
reede, 2. september 2005



nädal.mõttes

EESTI KOOLIAASTA ALGUSEKS

"Meil pole raha, järelikult peame mõtlema."
Ernest Rutheford, inglise füüsik, 1871-193, Nobeli laureaat
1908

tähele.panu


Järgmisel nädalal viibib teadus.ee Briti teadusfestivalil
Dublinis. Sestap jääb 9. augusti number ära. Uued uudised 16.
septembril. Ka Dublinist.
teadus.ee

täna.kavas

Füüsika: välk teeb röntgenkiirgust
Ökoloogia: korallivargad suurendasid tsunami purustusi
Haridus: Tallinna Ülikool leidis domeenilapsele nime
Teater: teaduster suvekoolist
Kosmos: kas Eesti osaleb Euroopa Kosmoseagentuuris?

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADUSTEATER TRÜGIB NÄHTAVALE

1. september oli sel aastal Toompeal enneolematu. Kell üks
päeval läks Riigikogu valges saalis lahti teadusteater. Tartu
Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaüliõpilased
esitasid saalitäiele rahvale näiteid sellest, kuidas füüsika
jõud looduses toimib. Teadusbussi Suur Vanker nime all tuntud
seltskond on sel suvel reisinud läbi Eesti. Tudengitega
mestis esinenud füüsik Rünno Lõhmus ütles, et kõikjal on huvi
füüsikateatri vastu olnud suur. Sama kinnitas ka Kaido
Reivelt Eesti Füüsika Seltsist. (Vt
http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/teadusbuss/.)
Rünno Lõhmus on selle aasta Riigi Teaduspreemia laureaat. Ja
on suur asi, et mees noorte füüsikuhakatistega teatris kaasa
lööb. Suur asi on seegi, et tudengid asja lahedalt võtavad.
Pole kahtlust, et rahvaga lävimine aitab neil edaspidi
paremini edasi jõuda ka füüsikas. Ehk siis uue põlvkonna
tulles kaob eest see müür, mida praegused tippteadlased
tahtsi või tahtmatult iseenda ja muu rahva vahel hoiavad.
Ajad on teised, kui olid seda veel 15 aasta eest, ja kui
teadlased ei õpi ära ühiskonnaga lävimist, siis kuivab
praegunegi rahanatuke ahtamaks.
Mujal Euroopas püütakse müüre vältida. Järgmisel nädalal
toimub Dublinis Briti Teaduse Edendamise Ühenduse (British
Association for the Advancement of Science, BA, vt
http://www.the-ba.net) korraldatud teadusnädal. Seitsme päeva
jooksul suhtlevad kümned ja kümned nii Briti kui muu maailma
tippteadlased asjahuvilistega, korraldatakse laborikülastusi
ja välireise. Tänu BA ja Eesti Päevalehe toetusele saab ka
teadus.ee sellel üritusel osaleda.
Selliseid teadusnädalaid teeb järjepidevalt enamik Euroopa
riike. Soome näiteks üle aasta jaanuariti Helsingis.
teadus.ee loodab veel näha, et meie teadlaste uus põlvkond
võtab kätte ja Eestis midagi vähegi samalaadset ära teeb.
Omamoodi pisike sammuke selles suunas on ju noorte füüsikute
teadusbuss, on ka teadus.ee suvekool Käsmus. Käsmust pakume
sel nädalal kokkuvõtet. Sedapuhku teadusteatri tükina, nagu
allpool näha võite.
Tiit Kändler

vänge.lugu

VÄLGUS SÄHVATAVAD VÕIMSAD KIIRGUSED

Välk on vanem kui elu. Välku on näinud küllap iga inimene
Maal. Kuid alles nüüd hakkab selguma, kuidas see täpselt
tekib.
Huvitav ja füüsikute jaoks kummaline on see, et äikesepilves
pole kunagi nii suurt elektrivälja tugevust kui teie näpu ja
ukselingi vahel tekkida võib, enne kui särtsaka saate.
Läbilöögiks õhus on vaja kolm miljonit volti meetri kohta,
äikesepilves aga on väljatugevus vaid tühised 200 000 volti
meetri kohta. Miks siis läbilöök ikkagi toimub?
Siiani arvati, et äikesepilve mõnedes siseosades on väli
siiski suurem. Või et läbilöögi võimalust suurendavad pilves
leiduvad vihmatilgad või jääosakesed. Kuid need seletused
füüsikuid praegu enam ei rahulda. Sest on selgunud, et välgu
elust võtavad osa nii kosmilised kiired, kui ka peaaegu et
valguse kiirusel putku pistvad elektronid. Ehk peenemalt
öeldes kulgelektronid. Need on säherdused elektronid, mis
ioniseeritud gaasis saavad väljalt enam energiat, kui
põrgetes gaasi osakestega seda ära annavad. Niisiis on välgu
näol tegu omamoodi elektronide loodusliku kiirendajaga.
1980. aastatel avastati äikesepilvedest uurimislennukitel
läbi sõites, et välguga kaasneb röntgenkiirgus. Seda saavad
aga valla päästa vaid väga kiired elektronid. Viimastel
aastatel on teadlased loonud paljulubavaid mudeleid, et
kirjeldada, kuidas kosmiliste kiirte vallandatud osakeste
voog ühes kulgelektronidega välku teeb. Nüüd on selle kohta
ka tõendeid saadud - hiljuti õnnestus registreerida välgu
ajal tekkinud ülikõrge energiaga gammakiirguse purse.
2002. aastal ehitati Florida Tehnoloogiainstituudis kummaline
torn. Puust ja mõneteist meetri kõrgune. Kui äikesepilved pea
kohale kogunevad, kiirustavad teadlased torni. Ning lasevad
sealt taevasse meetripikkuse raketi. Raketi sabas tõuseb
pilve ka peen traat, mille kaudu metallraketile, kui see 700
meetrikõrgusele tõuseb, pinge antakse. Traati läbib vool, mis
traadi aurustub. Kunstlik kanal on moodustunud, misläbi välk
maa poole kihutama hakata võib. Sünteetiline välk.
Seejärel registreeritakse välgu tagajärjel tekkinud kiirgust.
Röntgenkiirgust on kätte saadud pidevalt. Eelmisel suvel
registreeriti Floridas ka gammakiirgus, mis oli teadlaste
jaoks tõeline välk ja pauk. Keegi poleks oodanud, et välguga
kaasnevad nõnda suure energiaga kiirgusosakesed. See näib
kinnitavat hüpoteesi, et ka kosmosekiirgusel on välgu tekkes
oma osa.
Kuigi röntgenkiirgus välgukanali läheduses võib olla mitu
korda suurem kui traumapunkti röntgenaparaadis, ei levi need
kiired õhus kuigi kaugele. Mistõttu teadlased peavadki
röntgenkiirte registreerimiseks saatma pilvesse oma
väikerakettidest saadikuid.
Vt ka artiklit eesti Päevalehest:
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=299754.

Lisateave, mis EPList välja jäi:

Välk ja pauk
Välgulöögis on voolutugevus 10 000 kuni 200 000 amprit.
Selline hiigelvool soojendab õhku äkiliselt ja seetõttu
tekibki nähtav helendus. Protsessist põhjustatud lööklainet
kuuleme müristamisena. Välgu temperatuur on 30 000 °C, viis
korda enam kui Päikese pinnal.
Miks välk on sikksakiline
Äikesetormi ajal sisaldab pilve alaosa piirkonda, kuhu
koguneb suur negatiivne elektrilaeng ja ülaosa laadub
positiivselt. Positiivne laeng indutseeritakse ka maapinnal.
Rõhuv enamik välgulööke kannab negatiivset laengut
maapinnale, muutes seda neutraalsemaks.
Laengu ülekandmine toimub kitsas kanalis. Õhk on isolaator ja
seega peab toimuma läbilöök, nii et tekiks juhtiv kanal.
Läbilöök ei toimu ühekorraga. Sellele on üksikud 50-meetrised
astmed, mis kestavad ühe mikrosekundi ja mille vahe on 50
mikrosekundit. Astmed pole vertikaalsed, sest õhu juhtivus
pole ühetaoline. Kanal otsib endale suurema juhtivusega teid.
Nende jaotus on aga juhuslik. Nõnda võib välk masse lüüa ka
pilvest üsna kaugel.
Mida teha äikese ajal
Õues hoiduge kaks korda kaugemale kui lähemate puude kõrgus.
Ärge kasutage metallesemeid nagu vihmavarjud. Küürutage
maapinnale lähemale. Toas sulgege aknad ja hoiduge
telefonidest ning elektrikontaktidest eemale.
Keda välk tabab
USAs tabab välk igal aastal 1000 inimest. Neist 100 sureb.
Eestist pole täpseid andmeid saada, kuid asjatundjate
hinnangul on välgust tabatuid üks kuni kolm, nii nagu ka
proportsionaalselt arvata võib.
Guinnessi rekord on Virginia metsamehe Roy Sullivani käes,
keda välk 35 aasta jooksul tabas 7 korda. Hinnanguliselt on
keskmise inimese risk saada elu jooksul välgulöögi alates 1
võimalusest 5 miljoni vastu kuni 1 võimaluseni 600 000 vastu.
Tiit Kändler

mis.uudist

KORALLIVARGAD SUURENDASID TSUNAAMI JÕUDU

Sri Lanka rannikult toimuv pidev korallirööv läks kalliks
maksma. Arizona ülikooli füüsik Harindra Fernando uuris asja
ja jõudis järeldusele, et tsunamilaine nõrgenes külgedele,
kui see korallimüürini jõudis. See on ka põhjuseks, mis
hotellide läheduses olid purustused pisemad --
hotelliomanikud kaitsevad koralle turistide tarbeks.
Koralliröövlid lasevad koralle lõhkeainega õhku, põhjustades
suuri purustusi. Kui säilinud ökosüsteemis edenes laine 50
meetrit, siis suuremate korallipurustuste aladel 1,5
kilomeetrit.
Allikas: New Scientist

TALLINNA ÜLIKOOL LEIDIS DOMEENILAPSELE ILUSA NIME

Tallinna Ülikoolil ei tulnudki Tootsi poole pöörduda, et oma
domeenile uus nimi leida. Ise mõtlesid välja, ja see on
tlu.ee. "Uus domeeninimi viitab TLÜ-le, mis on Tallinna
Ülikooli ametlik eestikeelne lühend," kõlab ametilik
põhjendus. Nii nagu köster vaidlustas Tootsi poolt Kiirele
vennale pakutud Kolumbus Krisostomuse, nii vaidlustas Tartu
Ülikool esialgu kavas olnud nime tu.ee.
"Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool leidsid ühiselt, et
domeeninimede omistamise ja muutmise korraldus Eestis vajab
sisulist uuendamist ja kaasajastamist ning on valmis
sellealaseks koostööks kõigi asjassepuutuvate asutustega,"
seisab Tallinna Ülikooli pressiteates.
Igaüks saab kontrollida, kas on ka ilus nimi:
http://www.tlu.ee.
teadus.ee

mis.juhtus

TEADUSTER TEADUS.EE SUVEKOOLIS

Käsmu Meremuuseumis 19.-21. augustil toimunud teadus.ee
suvekool oli kokku 18 tundi loenguid, õpperetki,
vahetunniarutlusi ja lõkkemõlgutusi. Ühe vaatenurga pealt
võetuna kujunes see omamoodi teatrietenduseks. Püüame
siinkohal visandada selle teadustri (teaduster on uhiuus sõna
eesti keeles, = teadus+teater = teadus(tea)ter).



Kellele kuulub vesi?
Teaduster ühes jaos

Niisiis, valgeks läheb. Kõik tulevad veest välja.

AARNE VAIK: Siit Käsmust on mindud kõigisse maailma
sadamatesse!
PAUL RAUDSEPP: Marsile me läheme lõpuks niikuinii!
MARKUS VETEMAA: Lääne-Saaremaal on lesta küll ja küll.
KAAREL ORVIKU: Lõpuks see Kiipsaare majakas merre kukub.
ENN KAUP: Antarktika kuulub ka Eestile, Bellingshausen seda
avastas. Nüüd peame sinna tagasi minema.
KAAREL ORVIKU: Eikellegimaal, kus möllab murdlaine, liiguvad
langevarjudega kivid ja valivad oma kohta.
JAAK KIKAS: Kui Kalevipoeg on arvutuste kohaselt 100 meetrit
pikk, siis on ta kokteilikõrs 10 meetrit pikk. Kuid suuremaid
seebimulle kui meie ta ikkagi puhuda ei saa, sest veel on oma
seadused.
MARKUS VETEMAA: Üks kormoran käib kahe kalamehe eest!
DAVID VSEVIOV: Ajaloos on kõht valdavam kui pea. Seepärast on
imelik, et keegi pole veel kirjutanud monograafiat vee osast
ajaloos.
AIN KALLIS: Tõravere Välgu Mihkel paneb välgud kirja
niikuinii!
TIIT HUNT: Kui tahate pildistada apteegikaani, siis visake
koer tiiki. Kohe tuleb kaan välja. Valgustage teda.
JUHAN SUBBI: Jutud sellest, et kütuseelement kohe-kohe meie
energianälja leevendab, on pehmelt öeldes liialdatud.
MARKUS VETEMAA: Meil on kalureid liiga palju.
AIN KALLIS: Kui palju torme Pärnus ka ei oleks, inimene
unustab need kohe ära, kui enam silmaga ei näe.
KAAREL ORVIKU: Nad ütlevad, et see pole teadus, sest kõik on
palja silmaga näha.
AARNE VAIK: Palja silmaga oli Käsmus näha, kes on kapten --
neil olid valged majad. Nüüd on kõigil.

Hämardub. Kõik lähevad vette.

(Tegelaste kohta vt teavet http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80)
teadus.eelane

asja.tundja

KAS EESTI HAKKAB EUROOPAGA KOSMOST UURIMIMA

Euroopa on USAle kosmose asjus kõvaks konkurendiks saanud.
Algatanud Marsi uurimise programmi, lähetanud edukalt
maanduri Titanile. Paljud endast lugu pidavad riigid on
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmed. Kas Eesti võiks
kunagi saada ESA liikmeks?

Vastab Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv:

Püüan veidi Eesti ja kosmose suhteid valgustada.
Kõigepealt, meil on ajalooline kogemus osalemisest Nõukogude
Liidu kosmosprogrammides. Mitmed Tõraveres välja mõeldud ja
ehitatud teadusaparaadid (spektrofotomeetrid jms Maa
atmosfääri uurimiseks kosmosest) on töötanud edukalt
kosmoselaevadel ja orbitaaljaamadel. Nende andmete põhjal on
teadustööd teinud nii meie teadlased kui kosmonaudid ise.
Praeguseks on see koostöö lõppenud.
Euroopas on rikkamates riikides on oma kosmoseagentuurid ja -
programmid. Kõiki neid koordineerib Euroopa Kosmoseagentuur
(ESA). ESA-s on praegu 15 liikmesriiki, peagi saavad
liikmeteks veel Luksemburg ja Kreeka, lähenemiskatseid teevad
ka Tšehhi, Ungari ja Poola. Eesti ESA liige ei ole. Aga meil
on natuke koostööd ESA teadusprogrammidega. Näiteks aastaks
2011 planeeritava stardiga satelliidi GAIA jaoks, mis hakkab
kaardistama kogu meie Galaktikat, aitavad meie täheuurijad
ette valmistada sobivat fotomeetriliste filtrite süsteemi.
Teises ESA projektis Planck, mis stardib juba 2007, osalevad
meie Universumi suuremastaabilise struktuuri uurijad (see,
millega Jaan Einasto on Eesti teadusele palju kuulsust
toonud). Üks suund on veel see, et satelliidipilte kasutavad
Eesti teadlased näiteks metsade ja põllumaade seisundi
hindamiseks.
ESA ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud koostöölepe, mis peaks
kindlustama, et kõik EL liikmesriigid saavad kosmose-
ettevõtmistest kasu, vähemalt plaanitavates Globaalse
julgeoleku ja monitooringu süsteemis ja sidesüsteemis Galileo
peaksid kõik liikmesriigid esindatud olema. Kui raha on, on
võimalus osaleda ka teistes projektides.
ESA liikmeks olemine oleks tegelikult suur väljakutse Eesti
tööstusele. Ligi 90 protsenti ESA eelarvest (2004. aastal oli
see ca 2,7 miljardit eurot) investeeritakse liikmesriikide
tööstusse. Kui meil õnnestuks leida mingi sobiv nišš, võiks
see anda hea tõuke paljuräägitud teadmistepõhise majanduse
arenguks. 2004. a. oktoobris korraldati Brüsselis infoseminar
EL uutele liikmesriikidele, kus neid asju selgitati ja kus ma
ka ise käisin.
Lühidalt kokku võttes, Eestil lausa oma kosmoseprogrammi ega -
agentuuri ei ole. Oleks aga vaja mingit väikest kontorit või
komisjoni, kes selliseid asju koordineeriks. Praegu tegelevad
kosmose erinevate aspektidega väga erinevad ministeeriumid
(Haridus- ja Teadus, Majandus- ja Kommunikatsioon, Kaitse-,
Keskkonna-, võib-olla veel mõni).

veebi.paik

TUNNE OMA TUNDEID

Kes tahab teada, milline on ta siseilm, ja ehk ka osaleda
Euroopa uurimuses, see võib külastada paika
http://www.newmood.co.uk. Mõned lihtsad, kuid omal moel
õpetlikud testid.
teadus.ee

mis.juhtub

HORISONDI TEADUSREIS VIIB LINNUTEADLASTEGA KABLISSE



Horisondi teadusreis viib Kabli kanti kohtuma Nigula
Looduskaitseala asjatundjatega. Lindude ränne on lummanud
inimest juba aegade hämarusest. Kuidas ja milliste
vahenditega seda tänapäeval uuritakse ning linde määratakse
ja märgistatakse? Seda saab reisil teada, vaadeldes linde
Põhja-Euroopa ühes paremas linnutornis. Tutvutakse Kabli
linnuala elustikuga, rannaniitude majandamisega (šoti
mägiveised), kõre taasasustamisega rannikule. Käiakse Kabli
looduse õpperajal ning looduskeskuses. Luitemaal külastatakse
Rannametsa torni ja Pulgoja rannaniitu.

Väljasõit Tallinnast Sakala parklast 10.septembri
varahommikul kell 4, Pärnust kl.5.45, tagasijõudmine Tallinna
kell 17:00.
Hind 220 krooni, Horisondi tellijale 200.-krooni. Igale
osavõtjale üks MTÜ Loodusajakiri väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või
telefonil 648 22 71.
Horisont

TULEKUL MEHAANIKAPÄEVAD

XII Eesti Mehaanikapäevad algavad 12. septembril, 2005
algusega kl. 16:30 Tallinnas, Küberneetika Majas, Akadeemia
tee 21.
Seal peab loengu mehaanik Jüri Engelbrecht. Teema: Keerukus,
terviklus ja füüsika.
Nii loodusseadused kui ka tehismaailma põhimõtted on tihti
võrdlemisi lihtsad, kuid ometi on loodus ja tehissüsteemid
keerulised. varingud liivakuhjas, metsatulekahjude arenemine,
maavärinate blokkmudel, seostatud pendlid jt on selgitanud
keerukate süsteemide olemust. Seetõttu on füüsikute
vaatevälja tõusnud iseorganiseeruvad süsteemid ja
iseorganiseeruv kriitilisus, bifurkatsioonid ja
universaalsus, hajuvad süsteemid ja astmeseadus. Sünkroonsus
jaanimardikate vilkumises ja südame sinuatriaalsõlme
erutusmehhanismis, interneti kujunemine, võnkuvad süsteemid
insenerpraktikas - selliste probleemide nimekiri on pikk.
Keerukuse nurgakiviks on aga süsteemi üksikute koostisosade
seostatus ja mittelineaarsus, st võrdelisuse puudumine.
Loeng kuulub ka ülemaailmse füüsika aasta sarja.

Allikas: rahvusvahelise füüsika aasta toimkond

TEABEPÄEV TEADLASKARJÄÄRIST

Esmaspäeval, 5. septembril algusega kell 13.00 toimub Eesti
Teaduste Akadeemias teabepäev "Üliõpilasest tippteadlaseks:
Euroopa poliitiline kontekst ja praktilised tugistruktuurid",
kus tutvustatakse Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud
tugimeetmeid teadlaskarjääri ja teadlaste mobiilsuse
arenguks.
Keeruline jutt, kuid mõte on selles, et kuidas teadlased
ühest riigist teise tööle asuvad.
Euroopa Komisjoni toetab sümmeetrilist teadlasrännet, mitte
sellist, et ainult vaesemalt alalt rikkamale.
SA Archimedes esitleb Euroopa Komisjoni toel loodud
infoportaali http://www.smartEstonia.ee , mis on suunatud
üliõpilastele ja teadlastele, kes soovivad Eestisse õppima
või tööle tulla, ning Eesti välisteadlaste teabekeskuste
võrgustikku, mis on osa üle-euroopalisest teadlaste liikuvust
toetavast mobiilsuskeskuste võrgustikust ERA-MORE. Euroopa
Komisjoni esindaja Elena Coello tutvustab Euroopa
poliitikaid, mis on suunatud teadlaskarjääri tugevdamisele.
TTÜ teadusprorektor prof. Rein Vaikmäe analüüsib Euroopa
teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi rolli Eesti
kontekstis.
Lisainfo: Liina Raju, SA Archimedes, tel 730 0331
mobility@archimedes.ee
Allikas: SA Archimedes

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS



Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus
uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna
igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased
inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga
tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee
teadusfoto võistlusest vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet.
Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude
kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel
juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.



Kui Te ei soovi väljaannet teadus.ee enam saada, siis
klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma
Internetilehitseja aadressireale:
http://www.teadus.ee/uudised.php?mail=toimetus@vnl.ee&f=1
Kui teil on seoses väljaandega tehnilisi probleeme, kirjutage
aadressil toimetus@teadus.ee
02 September 2005
  Kommentaarid