Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 11.10.2005

Uudistaja 11. 10. 2005

UUDISTAJA SOOVITAB


Looduse oktoobrinumber kirjutab lastest ja
kivihunnikutest

Ajakirja Loodus oktoobrinumbris saavad tavalisest rohkem sõna
kooliõpilased ja õpetajad. Tartu Kivilinna gümnaasiumi
õpetaja Helgi Muoni räägib, mis imetrikke ta on teinud ning
milliseid projekte kirjutanud, et linnalapsi loodusesse ja
looduse uurimise juurde saada. Näiteks laseb õpetaja
analüüsida Kuremäe kloostri püha allika vett ja korraldab
prügikogumisvõistlusi, pärast mida mõni tüdruk on lubanud, et
ei viska enam konisid Emajõkke.
Malle Pajula käis mere ääres selgitamas Eesti randadesse
kuhjatud kivihunnikute päritolu. Ühed peavad neid hunnikuid
maagilisteks ja õnnetoovateks, teised ütlevad, et tegu on
graffitiga ja tahavad kivikuhjad maatasa lükata. <br>
Ilmub fotograaf Ingmar Muusikuse ja ajakirjanik Juhani
Püttsepa reportaaþ jalgsirännakult Eesti mandriosa
põhjatipust lõunatippu. Esimese 55 000 sammuga jõudsid
rändurid Purekkari neemelt Läsna bussiterminaali.
Metsamees Hendrik Relve jätkab sarja “Eesti vägevad”, seekord
on sõbralikult kriitilise vaatluse all Eesti mäed,
geograafide hinnangu kohaselt siiski künkad. Mis siis saab,
kui meie kõige kõrgema mäetipu nimetus tõlkida otse inglise
keelde?
Loodusajakiri

SÜNDMUS

Toimub keskkonnahariduse foorum

14. oktoobril 2005 algab Tartus Haridus- ja
Teadusministeeriumis, Munga 18, kl. 9.30 keskkonnahariduse
foorum "Keskkonnahariduse perspektiive Eestis". Toimub ka
säästvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni vahearuande
avalik tutvustamine.
Kontseptsiooni vahearuanne ja sellega seotud dokumendid on
aadressil http://www.envir.ee/89176.
Õuesõppimise aasta lõpetamist märkiva konverentsi
korraldajateks on Eesti Koolimetsade Ühendus ja Peipsi
Koostöö Keskus, kuhu palume oma osalusest teatada hiljemalt
12. oktoobriks aadressil ederi@ctc.ee või tel. 56636264.
<br>
Konverentsi kava on kodulehel http://www.koolimets.ee.
Allikas: Ivar Puura, HTM-KKM keskkonnahariduse edendamise
töörühma esimees

Korraldatakse õpilaste ökoloogiaviktoriin

12. oktoobril kell 16.00 toimub Tartu Loodusmaja
traditsiooniline ökoloogiaviktoriin. Sihtgrupiks on linna 8.--
9. klassi õpilased. Registreerunud on 25 võistkonda 12-st
koolist, kokku 75 õpilast. 2004. aastal osales
ökoloogiaviktoriinil 15 võistkonda. Parimad olid Miina Härma
Gümnaasiumi, Kivilinna Gümnaasiumi, Kommertsgümnaasiumi ja
Forseliuse Gümnaasiumi võistkonnad.
Ökoloogiaviktoriiniks valmistumiseks tuli õpilastel läbi
töötada mitmeid artikleid ajakirjadest Eesti Loodus ja Loodus
ning tutvuda keskkonnaalaste veebilehtedega.
Ökoloogiaviktoriin toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi
saalis.
Allikas: Tartu Keskkonahariduse Keskus

UUDISED

Tallinna Vesi on esimene EMAS ettevõte Eestis

Reedel, 14. oktoobril kell 15 annab Keskkonnaministeeriumi
abiminister Olavi Tammemäe Keskkonnaministeeriumi 7. korrusel
AS Tallinna Veele üle keskkonnajuhtimis- ja
keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS)
registreerimistunnistuse.
EMAS on keskkonnajuhtimise vahend, mille eesmärk on
motiveerida organisatsioone parandama oma keskkonnategevuse
tulemuslikkust. EMASi pädev asutus Eestis on
Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus (ITK), kes võtab
vastu ja kontrollib taotlused ning väljastab
registreerimistunnistused. Samuti peab ITK registrit. <br>
EMASi aluseks on Euroopa Liidu määrus, mis põhineb suures
osas rahvusvahelisel keskkonnajuhtimise standardil ISO 14001.
Lisaks standardi nõuete täitmisele tuleb organisatsioonil
koostada, lasta kinnitada, registreerida ja avalikustada
keskkonnaaruanne. Keskkonnaaruande eesmärk on informeerida
avalikkust ettevõtte keskkonnaalastest edusammudest. EMASi
rakendamine on vabatahtlik.
EMAS organisatsioone (nt ettevõtted, ametiasutused) on
Euroopas ligikaudu 3100. Uutest liikmesriikidest on EMAS
registreeringud olemas Ungaril, Tshehhil, Slovakkial,
Sloveenial ja Maltal.
AS Tallinna Vesi on esimene Eesti ettevõte, kellele taoline
tunnistus väljastatakse.
Rohkem infot aadressil: http://www.envir.ee/emas.
Allikas: KM Info- ja Tehnokeskus


Eesti elekter jääb ikka kõige vähem taastuvaks

Eestis toodetakse Euroopas kõige vähem elektrit taastuvatest
energiaallikatest. <br> Taastuvelektri osakaal oli 2002.
aastal 0,1 protsenti. Meist tagapool on Küpros ja Malta 0
protsendiga. Eesmärgiks on aga jõuda 2010. aastaks 5,1
protsendini, mis ometi oleks siis ka tagantpoolt kolmas
näitaja.
Allikas: Acid News

Jaapanlased puurivad sügavaima augu

Kui unistate augu kaevamisest Austraaliasse, siis võtke
ühendust jaapanlastega. Nemad on ehitanud ookeani puurimiseks
laeva, mille eesmärgiks on läbida maakoor ja jõuda vahevöösse
välja. Maa vahevöö kannab kaks kolmandiku Maa massist, kuid
selle ehitus on teada vaid kaudselt. Sealsamas aga vastutab
just vahevöö tektooniliste laamade liikumise eest.
Jaapanlastele on nende protsesside mõistmine aga eluliselt
tähtis.
USA puurimislaev JOIDES Resolution üritas hiljuti vahevööni
jõuda, kuid pidi peatuma 300 meetri juures. NL ajal puuriti
Koola poolsaarele 2111 meetri sügavune puurauk.
Juulis valminud 210 meetri pikkune laev Chikyu kavatseb
tungida merepinnast 9,5 km sügavusele ehk siis 7 km läbi
maakoore. Valitakse paigad, kus maakoor on ookeani põhjas
kõige õhem. Et puurimise ajal paigal püsida, vajab laev
ülihead positsioneerimissüsteemi. Kõige enam aga kardetakse
metaanipurskeid läbi puuraugu. Need võivad laeva halvemal
juhul uputada.
Allikas: Scientific American

Kanada kullakaevajad tahavad liigutada
liustikke

Argentina ja Tshiili farmerid on mures, kuna kulla
kaevamiseks kavatsetakse ümber tõsta kolm jääliustikku.
Kanada firma Barrick Gold plaanib paigast vedada miljon
kuupmeetrit jääd, et 5000 meetri kõrgusel mägedes kätte saada
18 miljonit untsi kulda. Viljakates orgudes elavad farmerid
kardavad järgnevat reostust ja põlde niisutava vee
vähenemist. Kullakaevandused on ühed kõige saastavamad
tööstusharud maailmas. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob
enesega kaasa 79 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad
tsüaniide, elavhõbedat, arseeni jm tapvaid aineid. 80
protsenti maailmas kaevandatavast kullast läheb
juveelitööstusele.
Vt ka www.nodirtygold.org.
Allikas: WorldWatch

KIIRKOMMENTAAR

Tahavad süüa nagu eestlased

USAs on läinud moodi liikumine, mis propageerib kohaliku
toidu söömist. Sellega üritatakse muuta toidulaud
tervislikumaks ning kaalust alla võtta. Ameerikale kohaselt
on mitmes linnas läbi viidud massilisi kaalust alla võtmise
üritusi. Nii näiteks otsustati Houstonis 2003. aastal 2000-
pealise kamba peale aastaga alla võtta 7 700 kilo. Ei teagi,
kuidas see üritus lõppes.
Kuid toidusoovitustest on menüüsse ikka jäänud nõudmine süüa
rasvavabu või äärmiselt rasvavaeseid piimatoite. Mis
tähendab, et piimas sisalduv kaltsium ja vitamiinid
organismile tuge ei anna. Nii et kuigi ameeriklased tahavad
süüa “kohalikku toitu” – nii nagu eestlased –, hirmutatakse
neid ikka olematute kollidega, mida piimarasvad endast
kujutavad. Isegi sellise ajakirja nagu World Watch veergudel.
Tiit Kändler
11 Oktoober 2005
  Kommentaarid