Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 26

teadus.ee
nr 26
reede, 14. oktoober 2005



nädal.mõttes

"Lõppkokkuvõttes on see siiski gravitatsioon, mis võidab.
Gravitatsioon ei vaja kütust. Sel ajal kui täht end kütmisega
üleval hoiab, et vältida gravitatsioonilist kollapsit, istub
gravitatsioon lihtsalt kannatlikult ja ootab."
Hollandi teaduskirjanik Govert Schilling,
raamatus "Sähvatus!", Varrak, 2005

täna.kavas

Nobeli preemiad: Nobelistid muutuvad üha praktilisemaks.
Maadeavastus: Avastati Robinson Crusoe maja.
Tehnoloogia: Kuidas firmasisest arvutisidet turvata.
Paleontoloogia: Avastati iidsed ämbliku veretilgad.
Geneetika: Eestis GM-vilja protsenti söödas mõõta ei saa.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

NOBELISTID TEGID BAKTERI ELU RASKEMAKS

Kujutage ette, et te olete bakter. Siis oleks teiesuguseid
inimese sees miljon miljardit. Kui tavalisi koerakke on
inimesel vaid kümme korda vähem. Tsüanobakteri vanus on 3,5
miljardit aastat. Nüüdisinimese vanus vaid veidi üle saja
tuhande aasta. Inimeste kogumass on 250 miljonit tonni.
Tsüanobakterite kogumass 44 miljardit tonni.
Mida nendest arvudest järeldada võib? Aga seda, et bakter on
igatahes osavam kui inimene. Kui kõik muu siin Maamunal
hävib, siis võib bakter ikka ellu jääda.
Seda huvitavam, et mõne bakteriga saab inimene isegi hakkama.
Üks neist, Helicobacter pylori, võib tekitada mao limaskesta
põletikku ja maohaavandeid. Mida veel veerand sajandi eest ei
teatud.


Helicobacter pylori, Nobeli vääriline.

Kuni selle aasta Nobeli meditsiinipreemia võitnud Robin
Warren avastas tillukesed komakujulised bakterid poolte
uuritud patsientide kõhust ning pani tähele, et bakterite
asupaiga läheduses on alati põletikulisi nähtusi. Ja teine
võitja Barry Marshall hakkas asja lähemalt uurima ning tal
õnnestuski pahategija bakter eraldada. Hiljem Helicobacter
pylori nime saanud elukas oli sinnani tundmatu.
Üks kummaline asi on siin maailmas ka valgus. Kord on see
laine, kord jälle osake -- nagu teile meeldib. See valguse
duaalsus on riidu ajanud mitmeid füüsikute põlvkondi, alates
Einsteinist. Kuid ikka seda juletakse uurida. Tänavuse Nobeli
füüsikapreemia võitnud Roy Glauberi tööd rajasid umbes poole
sajandi eest nn kvantoptika, kvantteooria rakenduse optikas.
John Halli ja Theodor Hänschi tööd aga võimaldavad näiteks
astronoomidel pelgalt ülikaugetest galaktikatest saabunud
valguse põhjal määrata, millest need galaktikad koosnevad ja
kuidas nad liiguvad ning arenevad. Ka põhineb nende arendatud
meetodil näiteks ülitäpsete kellade valmistamine, mille järgi
GPS-süsteemide abil kosmoselaevad või maised rännumehed oma
asukohta määrata saavad.
Nobeli keemiapreemia võitnud Yves Chauvin, Richard Schrock ja
Robert Grubbs arendasid möödunud sajandi viimasel veerandil
välja ühe molekulide ehitamise meetodi -- metateesi. Esimene
molekul ehitati selle läbi 1990. aastal. Metateesiks on vaja
kavalaid abiaineid ehk katalüsaatoreid, ja neid on leitud
ning otsitakse üha juurde. Praegu kasutab metateesi
keemiatööstus põhiliselt ravimite ja plastmasside
valmistamisel.
Tundub, et Nobeli preemiad lähevad üha kindlamalt neile
teadlastele, kelle avastustest on inimese tegevusele mistahes
muudes valdkondades enam kasu olnud. Tänavustest Nobeli
preemiatest vt lähemalt artiklit EPL-is
http://www.epl.ee/artikkel_302694.html.
Tiit Kändler

vänge.lugu

LEITI ROBINSON CRUSOE KODU

Kui olete lapsena lugenud raamatut Robinson Crusoest, kes
jäeti maha tühjale Vaikse ookeani saarele ja seal ihuüksi
neli aastat ja neli kuud elas, siis võite olla rahul. Tegu ei
olnudki fantastikaga. Daniel Defoe, kes selle raamatu 1719.
aastal avaldas, võttis oma protagonisti jaoks malli Ðoti
meremehelt Alexander Selkirkist. Tema pandi ühele Tðiili
rannikust üle 700 kilomeetri kaugusele saarele.
See saar on alles. Ja raamat, esimene Inglise romaan, on
alles. Ning leidub ka inimesi, kes püüavad jõuda selgusele,
et kus siis see Crusoe prototüüp täpselt oma maja üles
ehitas.
Visa maadeuurija Daisuke Takahashi on asjaga tegelnud üle
kümne aasta. Ning nüüd tundub, et ta ongi leidnud ühe kahest
Selkirki 300 aasta eest ehitatud majast. Või õieti paiga,
kuhu mees selle maja ehitas.
Muidugi ei tea Robinson Crusoe nime kandva saare asukad
midagi 300 aasta tagustest sündmustest. Kuid üks mees mäletas
mahajäetud raja ääres olnud varemeid. Jaanuaris läks National
Geographic´u rahastatud ja Takahashi juhitud meeskond asja
lähemalt uurima. Nad leidsid maja kivist vundamendi. Ning ühe
navigatsiooniseadme pronksosa, mis pärineb kindla peale 300
aasta tagusest ajast.


Robinson Crusoe prototüübi maja asus võluva looduse keskel.

Paik on rahulik, selle läheduses vuliseb jõgi ja taamal
paistab mägede vahel lebav ookean. Nii et seal võis elada
küll. Selkirk elas neli aastat ja neli kuud. Millest Defoe
tegi Crusoe jaoks 28 aastat.
Robinson Crusoe lugu peetakse pärast Piiblit kõige loetumaks
raamatuks. (Ehkki sellele tiitlile on pretendeerinud ka
Lenini teosed ja Guinness´i rekordite raamat.) Selle raamatu
kohaselt veetis Crusoe saarel 28 aastat, päästis Reede
inimsööjate käest ja päästeti ise piraatide poolt. James
Joyce nimetas raamatu kangelast Briti vallutaja
musternäidiseks. Aeglase, ent kindla mõtlemisega,
seksuaalselt ükskõikne, sõltumatu.
Allikas: National Geographic

mis.juhtub

TEADUSKOHVIK RÄÄGIB MÜRKIDEST

Kolmapäeval, 19. oktoobril Tallinnas Vene tn 14 Kloostri
Aidas kell 17 algav teaduskohvik võtab sedapuhku vastu
Londoni King´s College´i professori John Timbrelli.
Keskustelu keerleb ümber Timbrelli uue raamatu "Mürgi
paradoks. Kuidas ja millal on kemikaalid mürgised". Kõik
kemikaalid pole inimese valmistatud ja kõik pole ka mürgised.
Looduslikud kemikaalid on keerulisemad ja inimesel on neid
raske järele teha. Kuid kas kõik inimese tehtud kemikaalid
peavad olema mürgisemad?
Moderaatoriks on KBFI molekulargeneetika laboratooriumi
juhataja, Eesti Toksikoloogia Seltsi esimees Anne Kahru.
Teaduskohvik on ka eelsündmus rahvusvahelisele
konverentsile "Kemikaalid, inimene, keskkond", mis toimub
Toilas 20.-23. oktoobril ja mille organiseerijaks on Eesti
Toksikoloogia Selts Keemilise ja Bioloogilise Füüsika
Instituudi teadlastega eesotsas. Konverents toob Eestisse
kokku üle 80 toksikoloogiaga tegeleva uurija 18 erinevast
riigist.
Vt lähemalt http://www.kbfi.ee/toila2005.
Allikas: Briti Nõukogu, KBFI

TEADUSKONVERENTS "KEMIKAALID, INIMENE JA KESKKOND"

20.-23. oktoobril toimub Toilas rahvusvaheline
toksikoloogiaalane konverents, millest võtab osa 82 teadlast
18 riigist. Toksikoloogia on teadus kemikaalide kahjulikust
mõjust elusorganismidele, sh inimesele. Konverentsil tulevad
arutlusele loomkatsete asendusmeetodid toksilisuse
testimisel, keskkonnareostus ja sellest tulenev oht
inimesele, keskkonnaharidus Eestis. Konverentsi peaesineja on
professor John Timbrell Londoni King's College´ist, kes on
mitmete toksikoloogiaõpikute autor.
Ürituse peakorraldajad on Eesti Toksikoloogia Selts ning
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut koostöös
Skandinaavia Rakutoksikoloogia Seltsiga. Eesti Toksikoloogia
Selts on 51 liikmega mittetulundusühing, mille peaeesmärgiks
on toksikoloogia vallas tegutsevate inimeste ühendamine ja
toksikoloogia kui teadusharu edendamine Eestis.
Toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Hasartmängumaksu
Nõukogu, Briti Nõukogu, Gambro ja Eesti Põlevkivi.
Täiendavat infot ürituse kohta saate:
http://www.kbfi.ee/toila2005.
Info Anne Kahru, tel. 6 398 373; email: anne@kbfi.ee .
Allikas: KBFI

LASTELT OODATAKSE LEIUTISI

11.-- 12. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste
paviljonis rahvusvaheline konverents "Käelis-loominguline
kasvatus -- loomisrõõm". Konverentsi raames toimub laste
tööde võistlus teemal "Minu oma mõte, leiutis". Osalejateks
on lapsed lasteaiast põhikooli lõpuni. Neilt oodatakse kuni
5. novembrini esemeid ja joonistusi.
Korraldajad ja lisateave: kunsti
(http://www.kunstiharidus.ee, Liia Jung Liia43@hotmail.com ),
käsitöö (http://www.zone.ee/eksaita, Pille Pruuden
punatukk@hot.ee ), tööõpetuse (http://www.ttts.tln.edu.ee,
Jaan Roht jaan@karst.vil.ee ), algklasside (Tiiu Kivirähk
tiiukivi@hot.ee ) ja lasteaia õpetajate
(http://www.zone.ee/elal, Helve Reismann
helve.reismann@post.raad.tartu.ee ) ühendused.
Allikas: korraldustoimkond

KOOLITEADUS



teadus.ee pakub sellest sügisest koolidele abi teadust
populariseerivate ürituste läbiviimisel. Aitame leida
lektoreid, korraldada külaskäike teadusasutustesse ja oleme
algatuseks koos oma koostööpartneritega välja töötanud mõned
koolidele sobivad programmid.
Marsi sügis. Koostöös astronoomidega astronoomilised
vaatlused Tallinnas Linnahalli katusel või oma kooli juures.
Külaskäik Tartu (Tõravere) Observatooriumi. Suur teleskoop,
stellaarium, päikesesüsteemi makett jm.
Mere elu ja mereelukad Käsmu rannas. Mereelukaid otsimas,
meremeeste elu, merebioloogia, meenete valmistamine.
Värviline sügis Lahemaal. Algteadmised metsast kui
terviklikust ökosüsteemist. Kuidas taimed ja loomad on
valmistuvad talveks. Õpime puid ja maitseme sügist.
Küsige lähemalt tel 51992928 Tiit Lepik või e-mailil
toimetus@teadus.ee
Täielikku teksti ja tingimusi näeb aadressil
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=88&Itemid=93
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS



Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus
uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna
igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased
inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga
tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee
teadusfoto võistlusest vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

mis.uudist

90 AASTA TAGUNE LINNUGRIPP ÄRATATI ELLU

Inimkonna teadaolevalt suurima globaalse ulatusliku epideemia
ehk pandeemia põhjustanud nn Hispaania gripiviirus on tõusnud
hauast. Sedapuhku teadlaste käte läbi. 1918. aastal rohkem
kui I ilmasõda inimesi tapnud viirus elustati, et otsida
võimalusi võidelda linnugripi vastu.
Rekonstrueeritud viiruse geneetiline järjestus näitab, et
1918. aasta gripp oli puhas linnugripp, mitte inimese ja
linnugripi vaheline hübriid. Selline hübriid tekitas palju
kergemaid epideemiad 1957. ja 1968. aastal.
Praegune Kagu-Aasiast pärit viirus H5N1 võib nõnda siis
vaikselt imetajates edasi areneda ja inimesele ohtlikumaks
muutuda, ilma et see inimese viirusega kombineeruks.


Kagu-Aasia eluslindude turud on ohu allikas kogu inimkonnale.

1918. aasta gripiviirus eraldati USA Armeejõudude instituudis
Marylandis ühelt selle pandeemia ohvrilt, kes oli säilinud
igikeltsas. Gripiviiruse pärilikkusaine eraldamine ei olnud
eesmärgiks omaette. Eesmärgiks on täpsemalt teada saada,
kuidas gripiviirus muundub ja mil moel selle vastu tegutseda.
Siiani pole H5N1 korjanud enam kui ühe mutatsiooni, 1918.
aasta viirusel oli neid kümme. Kui rekonstrueeritud viirus
hiirtele kanti, surid need kolme päevaga. Tehtud töö
vastustajad on viidanud ohule, et taastatud gripiviirus võib
vabadusse pääseda ja uue epideemia vallandada. Teadlased
kinnitavad aga, et ohtu pole, kuna inimene on säherduse
viirusega juba kohastunud.
1918. aasta Hispaania gripipandeemias suri 50--100 miljonit
inimest. Viimane, Hong Kongi 1968. aasta gripiepideemia viis
hauda 750 000 inimest.
Allikad: Nature, National Geographic

AKADEEMIKUD HOIATAVAD BIOLOOGILISE OHU EEST

Eesti Teaduste Akadeemia juhatus arutas rahvusvahelisi
probleeme käsitleva Akadeemiatevahelise Arutluskogu
(InterAcademy Panel on International Issues - IAP) pöördumist
liikmesorganisatsioonide poole ning avaldust, mis käsitleb
bioohutust.
Avalduses märgitakse, et viimastel aastakümnenditel on
teadusuuringud andnud uusi teadmisi ja tehnoloogilisi
lahendusi, mis avavad enneolematuid võimalusi
keskkonnatingimuste parandamiseks ning inimkonna ja
loomariigi heaolu tõstmiseks. Samal ajal aga annavad need
avastused võimalusi ka teadussaavutuste ohtlikuks
väärkasutuseks.
Kuigi 1972. aastast kehtib ÜRO poolt vastuvõetud
konventsioon, mis keelustab bioloogilised relvad, on
viimastel aastatel bioloogiliste ja toksiinrelvade oht jälle
muutunud aktuaalsemaks. IAP rõhutab teaduste akadeemiate ja
kõigi teadlaste erilist osa sellest ohust jagusaamiseks.
Avalduses märgitakse, et teadlastel lasub kohustus mitte
tekitada kahju ning loobuda tuleb uuringutest, millel võivad
olla inimkonnale kahjulikud tagajärjed, teadusuuringutel
tuleb tagada ohutus ja inimeste julgeolek. Rõhutatakse
ühtlasi vajadust levitada teavet, mis on suunatud
bioloogiliste uuringute väärkasutuste ärahoidmiseks.
IAP on rahvusvaheline organisatsioon keskusega Itaalias
Triestes, mis ühendab 92 liikmesakadeemiat üle maailma. See
tegeleb üleilmsete probleemidega teaduses, korraldab
töökoosolekuid ja konverentse kogemuste vahetamiseks ning
töötab välja ettepanekuid ja soovitusi teadlastele ja
teadusorganisatsioonidele. Eesti Teaduste Akadeemia on selle
kogu liige.
Eesti Teaduste Akadeemia, ühinedes selle avaldusega, soovitab
kõigil Eesti teadlastel ja teadlasasutustel lähtuda esitatud
seisukohtadest ning ühendada oma jõud bioloogilise ohu
vähendamiseks maailmas.
Allikas: TA, Villi Ehatamm, 53 940 712

JÕHVIKAS JA OREGANO KAITSEVAD MÜRGITUSE VASTU

Meretoitudest põhjustatud mürgituse vastu kaitseb Eesti-
Itaalia segu -- oregano ja jõhvikas. Nende viljade segu on
võimekas antibakteriaalne aine, mis kaitseb paremini kui
kumbki eraldi. Massachussettsi ülikooli teadlased leidsid, et
kõige ohutum on süüa krevette ja tursafileed, kui maitsestada
need jõhvika ja oregano seguga vahekorras 1:1. Oregano
lähisugulane on Eestis enam tuntud majoraan. Jõhvika ja
oregano antibakteriaased omadused tulenevad neis
sisalduvatest fenoolühenditest.
Allikas: New Scientist

KAKS TILKA IIDSET VERD

Esmakordselt saadi kätte 20 miljoni aasta vanune ämblikuveri.
Kaks tilka verd oli säilinud merevaigus, milles oli ka
fossiilne ämblik perekonnast Filistatidae, keda kohtab praegu
Kariibi mere saartel ja Lõuna-Ameerikas. Fossiil on 4 cm pikk
ja 2 cm lai ning leiti Dominikaani vabariigist ja selle
vanuseks määrati Miotseeni ajastik 20 miljonit aastat tagasi.
Manchesteri ülikooli paleontoloog David Penney püüdis leida,
kuidas ämblik suri ning kuhu ja kui kiiresti ta liikus. Ta
arvab, et ämblik ronis puu otsa, kui talle sadas pähe tilk
vaiku. Esmalt murdusid ämbliku jalad, seejärel suri ta,
sattudes vaigutüki sisse. Teadlane loodab, et iidsetest
veretilkadest saab eraldada DNA-d.
Allikas: AlphaGalileo

kuulamis.vara

LABOR UURIB METALLE INIMESES

Pühapäeva, 16. oktoobri Laboris Vikerraadios kl 17.05:
Jätkub jutt Nobeli auhinna saajatest, seekord on jutuks
keemiaauhinna laureaadid. Neist ja nende saavutustest räägib
Tartu Ülikooli orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg.
Eelneva teemaga seondub intervjuu Tallinna Tehnikaülikooli
genoomika ja proteoomika õppetooli juhataja professor Peep
Palumaaga, kes räägib metallidest inimorganismis ja nende
mõju uurimisest seoses Alzheimeri tõve ennetuse ja raviga.
Füüsika-aasta rubriigis kõneleb TTÜ pooljuhtmaterjalide
tehnoloogia õppetooli juhataja professor Jüri Krustok oma
uurimisalast -- päikesepatareidest ja nende võimalustest
energiakriisi lahendamiseks. Tiit Kändler tutvustab portaali
teadus.ee tegevust ja õpilastele mõeldud projekte.
Saatejuht on Mart Ummelas.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates
esmaspäeva hommikust lingilt
http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema
arvutis RealOne Player, mida saab tõmmata aadressilt
http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

asja.tundja

EESTIS GM-VILJA OSAKAALU MÕÕTA EI SAA

Äsja lipsas ajakirjandusest läbi teade, et mõned Eesti
mahetootjad on söötnud oma loomi geneetiliselt muundatud
viljaga. (Vt nt http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=302195.)
Kas Eestis on sellist laborit, kus saab kindlaks teha GM-
vilja olemasolu ja protsenti mingis söödas?

Vastab Erkki Truve, TTÜ geenitehnoloogia professor:

TTÜ geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika
õppetooli dotsent Merike Kelve võib GM-sisaldust viljas küll
testida, kuid akrediteering on tal üksnes kvalitatiivse
määramise peale. Nii et kui on vaja protsenti määrata, ja
teha seda niiviisi, et see määrang ka kohtus vms vettpidav
oleks, siis saab seda teha üksnes piiri taga. (Me võime
määrata ka protsenti, aga see pole siis akrediteeritud labori
määrang.)

KIIREMINI, KÕRGEMALE, KAUGEMALE -- KRÜPTEERITULT

Kuidas nüüdistehnika aitab arvutitel omavahel turvaliselt
suhelda?

Vastab Kristjan Pihus, Privadori turvatoodete tootejuht, IT
Grupp AS: kristjan.pihus@it.ee

Tänapäeva infotehnoloogia ühiskonnas omandab informatsioon
üha suuremaid väärtusi. Igapäevane elu koosneb järjest rohkem
informatsiooni vahetamisest. Kahjuks või õnneks omavad paljud
ettevõtted ja organisatsioonid geograafiliselt hajusalt
paiknevaid harukontoreid ning loomulikult on vaja
harukontorite vahel vahetada konfidentsiaalset infot.
Selleks, et seda teha turvaliselt ja kolmandatele osapooltele
kättesaamatult, on kasutusele võetud VPN (Virtual Private
Network). VPN liidab erinevate harukontorite lokaalvõrgud
üheks suureks virtuaalseks privaatvõrguks, kasutades avalike
sideliine ning ebaturvalist internetiühendust. Turvalisus
tagatakse andmete tugeva krüpteerimisega. Sel viisil
interneti kanaleid pidi andmeid liigutades on need
kolmandatele osapooltele arusaamatud ja kasutud, kuid
ettevõtte töötajad saavad mugavalt suhelda teiste
harukontorite töötajatega.
Laialdaselt kasutatakse VPN-tüüpi ühendusi liikuvates
sülearvutites, et kontorist väljas olevad töötajad saaks ligi
oma e-postile, failiserverile ja muudele sarnastele sisevõrgu
teenustele ning seda ilma andmeid avalikku võrku lekitamata.
IT Grupp omandas Privadori tooted VPN System ja tulemüür
Barricade2 2004. aasta lõpus ning jätkas mõlema toote
arendamist. VPN osas jõuti uuele versioonile 2005.a III
kvartalis. Privador VPN on turul juba 1990. aastate teisest
poolest ning on loodud selleks, et ühendada erinevad
harukontorid ühtsesse krüpteeritud võrku läbi avaliku
interneti.
Toodet on arendatud järk-järgult, lisades pidevalt uut
funktsionaalsust. Põhilise arendustöö on teinud Cybernetica
AS. Erinevatel perioodidel on toote arendamisega tegelenud
kokku paarkümmend erinevat inimest. Läbi aegade on toote
arendamiseks kulunud miljoneid kroone. Erinevalt teistest
analoogsetest seadmetest täidab Privadori VPN üksnes ühte
ülesannet ning on nähtav ainult teisele sama süsteemi
Privadori seadmele. Kui kõik konkureerivad VPN tooted on
integreeritud tulemüüri ning ühe seadmega lahendatakse
mitmeid probleeme, siis Privador VPN on loodud tegelema
ainult ühe konkreetse ülesandega -- erinevate harukontorite
vahelise liikluse turvalise krüpteerimisega. Süsteem kasutab
standardseid tugevaid krüpteerimise algoritme, nagu näiteks
3DES. Samas on Privador VPN süsteem ehitatud viisil, mis ei
ühildu ja ei ole nähtav teiste tootjate süsteemidega. Selle
tõttu on Privador süsteemi murdmine keerulisem, kuna ei ole
teistele nähtav ning laiemale ringkonnale tundmatu toode.
Käesoleval aastal sai vana hea Privador VPN omale ka
versiooni, millega tuntavalt suurenes läbilaskevõime. Kui
varem oli süsteemi kiiruseks vaevalt paarkümmend megabaiti
sekundis, siis nüüd on maksimaalseks läbilaskevõimeks 300
Mbps (3DES). Suur kiirus saavutatakse riistvaralise
krüptoalgoritmi kiirendamise mooduliga, mis kasutab
spetsiaalselt selleks ettenähtud protsessorit.
Seose uue põlvkonna väljatöötamisega on nüüd turul kolm
erinevat versiooni. Privador VPN S, mis on pisike
raamatusuurune, ilma liikuvate ja kuluvate osadeta,
läbilaskevõimega kuni 13 Mbps, ja on mõeldud pisikeste
harukontorite ühendamiseks. Keskmise suurusega Privador VPN L
on läbilaskevõimega kuni 120 Mbps, mis baseerib 1U räkitaval
riistvaral ning on mõeldud suurte harukontorite ühenduse
jaoks. Kõige suurema jõudlusega Privador VPN XL, mille
läbilaskevõime on kuni 300 Mbps, on mõeldud VPN võrkude
keskseadmeks (kontsentraator), kus on kõrgendatud nõuded
läbilaskevõimele ning ühenduse stabiilsusele. VPN XL kasutab
samuti 1U mõõdus räkitavat serveri riistvara, kuid lisaks
sisaldab see ka riistvaralist krüpteerimise kiirendamise
kaarti.
1U VPN seadme riistvara platvormiks on valitud maailma
juhtiva arvuti tootja Dell töökindlad 3-aastase garantiiga
seadmed. Tarkvara uue põlvkonna versioon on optimeeritud
tööks Dell riistvaral ning annab parima võimaliku tulemuse.
Uuendatud Privadori VPN süsteemi hind võrreldes
konkureerivate tootjate lahendustega jääb endiselt kordades
odavamaks.

asja.armastaja

TÄNASED TÄHTPÄEVAD JA MARSS

1590 -- Marsi kattumine Veenusega. Arvutused näitavad, et
sündmus oli lõunapoolkeral vaadeldav, kuid andmed puuduvad,
et keegi oleks seda jälginud.

1659 -- Hollandi astronoom Christiaan Huygens tegi esimesed
tänapäevani allesolevad eskiisid planeedist Marss. Vaadata
saab näiteks siit:
http://chapters.marssociety.org/toronto/Images/History/Huygens
Map.jpg
Kes vähegi Marsi albeedodetailidega kursis on, märkab kohe,
et kujutatu on Syrtis Major.

Christiaan Huygensist ja tema teleskoopidest saab lugeda
näiteks siit:
http://www.esa.int/esapub/sp/sp1278/sp1278webp1.pdf

Muide, Marss tõuseb praegu juba 19.13 ning on vaadeldav kogu
öö.
Nurkläbimõõt on 19 kaaresekundit. Kuna praegu on lähima 13
aasta parim võimalus Marssi vaadelda, siis aadressil:
http://www.cloudynights.com/item.php?item_id=1208 on
koostatud vastav "HOW-TO".
Allikas: Ridamus, Jüri Ivask

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet.
Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude
kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel
juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.
13 Oktoober 2005
  Kommentaarid