Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 10.01.2006

UUDISTAJA
10. jaanuar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB
------------------------------------

Loodusajakirjade tellimine:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-3


EESTI UUDISED
------------------------------------

Aeg loendada taliparte

Ammuse traditsioonina korraldatakse jaanuaris rahvusvaheline veelindude
taliloendus. Seekord toimub loendus 7.-22. jaanuaril, kesksed loenduspäevad
on aga eeloleval nädalavahetusel, 14.-15. jaanuaril.

Loenduskokkuvõttesse tuleb märkida vaadeldud liigid, lindude arv, sooline
kuuluvus ning luikede puhul ka vanus (esimese aasta noorlinnud on hallid)
ja võimaluse korral pesakonna suurus. Kindlasti peab kirja saama
võimalikult täpne vaatlusaeg ja koht (veekogu, küla, asula jne.), kasutatud
optika ning märkused jääolude ja ilma kohta.

Ornitoloogid on väga tänulikud, kui potentsiaalsed vaatlejad teataksid,
millistes kohtades või rannikulõikudel tulevikus soovitakse talvituvaid
veelinde loendada. Vaatlussektorite kaart ning vaatlusankeet on saadaval
ornitoloogiaühingu kodulehel http://www.eoy.ee.

Mulluse loenduse aegu pandi enim kirja aule (27 154), sõtkaid (8931),
sinikael-parte (8441), kühmnokk-luikesid (3828) ja jääkosklaid (2259).

EOÜ/Loodusajakiri


Leiti "musta" kala

5. jaanuaril toimunud ühise reidi käigus avastasid Keskkonnainspektsiooni
ja Maksu- ja Tolliameti töötajad Pärnu kalatöötlemisettevõttest 879 kg
saatedokumentideta värsket ahvenat.

Kalapüügiseadus nõab, et kala päritolu peab olema igal käitlemise etapil
tõendatud, dokumentideta värsket kala ei tohi osta, müüa ega transportida.
Antud juhtumisse selguse toomiseks on algatatud väärteomenetlus.

Keskkonnainspektsioon


RAJA TAGANT
------------------------------------

Troopilised nahkhiired levitavad Ebola viirust

Prantsuse teadlased tegid esimest korda kindlaks, et mõned troopilised
nahkhiireliigid on Ebola viiruse looduslik reservuaar.

Mitu epideemiat Kongo vabariigis ja Gabonis alates 2001. aastast on
puhkenud korraga inimeste ja primaatide seas. Kuidas haigus inimahvidelt
inimestele üle kandub, oli varem teada. Ent seni polnud leitud, kuidas ja
kust saavad nakkuse ahvid.

Kahe Prantsusmaa uurimisinstituudi teadlased avaldasid nüüd ajakirjas
Nature töö, milles on vaatluse all nakatunud ahvide juurest leitud
pisiimetajad. Uurijad leidsid kolme nahkhiireliigi, vasartiiburi
(Hypsignasthus monstrosus),ning eestikeelse nimeta Epomops franqueti ja
Myonycteris torquata vereseerumis Ebola viiruse antikehi. Mainitud liikide
maksadest ja põrnadest avastati ka viiruse genoomi fragmente. Vaatlused
näitavad, et suured ahvid on nakatunud vahetu kontakti teel nende
lendimetajatega.

Loodetavasti aitab avastus kaitsta inimesi uute Ebola-epideemiate eest.

AlphaGalileo


Täpsed mõõtmised väga kaugelt

Astronoomid jälgisid tähe väga haruldast kattumist Pluto satelliidi
Charoniga Lõuna-Ameerika kolmest paigast, sealhulgas Paranalist, kus
paikneb Euroopa lõunaobservatooriumi (ESO) ülisuur teleskoop VLT.

See võimaldas suure täpsusega määrata Charoni raadiuse ja tiheduse ning
seada olulised piirangud võimaliku atmosfääri olemasolule ja koostisele
kaugeima planeedi ümber. Nüüd võib väita, et Charoni raadius on 603,6 km,
kusjuures määramisviga ei ületa 5 kilomeetrit. Pluto kaaslase tihedus on
aga 1,71 korda suurem kui veel. Huvitaval kombel on Charoni tihedus nüüd
teada täpsemalt kui Pluto enda tihedus.

ESO


Väärt paberit saab kartulist

Soome tehnikauuringute keskus VTT on välja töötanud meetodi, kuidas toota
heakvaliteedilist ja täielikult taaskasutatavat paberit toortärklisest.
Eriliste täite-, side- ja kattematerjalide kasutus vähendab paberi kaalu
viiendiku või isegi ligi kolmandiku võrra. Sedamööda alanevad ka veokulud.

Tärklis võib asendada seni tarvitatavaid mineraalseid täiteaineid ja liimi.
Isegi osaline mineraalainete asendamine suurendab paberipinna tugevust ja
tagab parema trükikvaliteedi. Sellist paberit on lihtsam ja odavam
läikivaks muuta. Mineraalainete puudumine või väiksem sisaldus paberimössis
säästab ka kalandreid kulumisest.

Uut paberitooret saadakse keemiliselt kartulitärklisest. See võimaldab
asendada mitmeid naftast toodetavaid sideaineid. Suurim probleem on esialgu
toormaterjali suur tootmiskulu.

VTT


Hiina hädas joogiveega

Hiina riiklik uudiste agentuur Xinhua vahendas hiljuti teate, et 300
miljonit inimest ehk umbes kolmandik riigi maapiirkondade elanikest on
sunnitud jooma ebatervislikku vett, mis on saastatud fluori-, arseeni- või
muude kahjulike ühenditega, parasiitidega või on kibe ja soolane.

Kaks kolmandikku Hiina linnadest kannatab suuremal või vähemal määral
veepuuduse all.
Murettekitavale olukorrale juhtisid maailma tähelepanu ka eelmise aasta
lõpu poole juhtunud kaks katastroofi. Pärast keemiatehase plahvatust Jilini
linnas sattus Songhua jõkke 100 tonni kantserogeenset benseeni; teisel
juhul heideti maagisulatustehasest suures koguses kaadmiumi jõkke, mis
varustab joogiveega lõunapoolse Guangdongi provintsi elanikke.

Hiina valitsuse kinnitusel on mõlemal juhul suurreostus kontrolli alla
saadud, kuid välismaised eksperdid pole saanud veeproove uurida ning on
skeptilised võetud meetmete suhtes.

Nature/Hiina veeressursside ministeerium


Kaaviariga kaubitsemine peatatud

Ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva CITES-i sekretariaat jättis
2006. aastaks kinnitamata kaaviari ja teiste tuurakalast valmistud toodete
ekspordikvoodid Kaspia mere, Danube jõe suudmepiirkonna (Mustal merel) ja
Amuuri jõe jaoks. Beluuga (Huso huso) marjast valmistatakse kaaviari.
CITES-i andmetel on tema populatsioonid märkimisväärselt kahanenud kõigis
mainitud püügipiirkondades ja kohalikud valitsused ei suuda salaküttimisele
piiri panna. Otsuse on heaks kiitnud WWF ja mitmed teised
keskkonnaorganisatsioonid.

Poelettidelt kaaviar siiski kohe ei kao, sest eelmiste aastate saagist on
oluline osa veel turustamata. Samuti on lubatud kalakasvandustest pärinev
tuuramari, mis siiski hõlmab vaid väikese osa maailma kaaviaritoodangust.

Nature/BBC


KIIRKOMMENTAAR
------------------------------------

Kõige keskkonnasõbralikum ettevõte on Eesti Energia?

Just nii teatas napilt enne aastavahetust ilmunud keskkonnaministeeriumi
pressiteade. Nii mõnegi loodusesõbra jaoks pidi sellise tiitli andmine küll
kohutava veana tunduma - "kõige keskkonnasõbralikumaks" kuulutati ettevõte,
mis tegeleb ilmselt veel aastakümneid põlevkivist energia tootmisega ning
on ühtlasi riigi suurim saastaja.

Kes vaevus pressiteatesse süvenema, nägi, et kiideti õige asja eest:
konkurss "Keskkonnasõbralike ettevõtete TIPP" pidi välja selgitama firma,
kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud, et oma koormust
keskkonnale vähendada. Areng säästlikuma majandamise poole on kahtlemata
tunnustust väärt. Konkursist saab rohkem lugeda aadressil
http://www.envir.ee/ippc/lingid.htm.

Kuitahes teenitud oli Eesti Energia võit, oleks tiitli võinud välja hõigata
siiski asjakohasemas sõnastuses. Küllap jäi pealiskaudsemal lugemisel
mõnelegi teatest kibedus keelele ja energiafirma edenemine uskumatuks.

Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Uudiskirja arhiiv:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
11 Jaanuar 2006
  Kommentaarid