Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 17.01.2006

UUDISTAJA
17. jaanuar 2006

UUDISTAJA SOOVITAB
------------------------------------

Horisont alustas 40. aastakäiku

Ja tegi seda summa summarum 407. numbri üllitamisega.
Uues ajakirjanumbris võtavad sõna nii Postimehe 2005. aasta inimeseks
kuulutatud Tarmo Soomere kui ka presidendi kultuurirahastult aasta noore
teadlase tiitli pälvinud Sulev Kõks. Mereuurija Tarmo Soomere kirjutab
üheskoos akadeemik Jüri Engelbrechtiga nii põneval teemal nagu
mõrvarlained. Intervjuus molekulaarbioloog Sulev Kõksiga on kõne all karm
konkurents nüüdses teaduses, aga ka geenid ja haigused.

Meditsiiniajaloolane Ken Kalling selgitab muu hulgas, kuidas Eesti
pidalitõveajalugu võiks Eesti ajalookirjutust maailma silmis huvitavaks
muuta. Astronoomid-abikaasad Arved Sapar ja Lilli Sapar tõmbavad huvitava
paralleeli ning väidavad, et UV-kiirguse uuringud on kui
kosmosekriminalistika. Horisondi toimetaja Rein Veskimäe artikkel räägib,
kuidas Tartu ülikooli füüsika instituut sai rahvusvahelise füüsika aasta
lõpus uue labori. MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja teadusajakirjanik
Indrek Rohtmets viib lugejad tulevikulinna - vaatama, mis vähemasti
rootslaste arvates peaks tulema autode asemele.

Olümpiaadirubriigis on juttu lingvistide ja bioloogide tegemistest.
Sõjatehnika vallas lahkab professor Loide tuumapommi lugu.
Teadusajakirjanik Tiit Kändler selgitab "Uutes tuultes", mida astronoomid
otsivad Antarktikast. Filosoof Indrek Meos arutleb, millises tähenduses
tõest me tavaliselt räägime. Nagu ikka, saab lahendada ristsõna; uut ringi
uute auhindadega alustab Enigma-võistlus. Uus on ka rubriik, kus
filmiarhiivi arhivaar Harald Raudi hakkab tutvustama vanu pilte Eesti
teaduse ja tehnika ajaloost.

Toimetaja
Kärt Jänes-Kapp



Loodusajakirjade tellimine:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-3


KODUMAA UUDISED
------------------------------------

Uus taimeliik maailmale Saaremaalt

Belgia loodusteaduslikus ajakirjas Les Naturalistes Belges ilmus möödunud
aasta lõpul teadusele uue taimeliigi, saaremaa sõrmkäpa (Dactylorhiza
osiliensis Pikner) kirjeldus. Põhjaliku DNA- ja morfoloogilise analüüsi
tulemusena selgus mullu, et maailmas vaid Lääne-Saaremaal sadade isenditena
kasvav orhidee on tõesti väärt iseseisva liigi staatust.
Liigi on avastanud ja kirjeldanud harrastus-orhideeuurija Tarmo Pikner
Saaremaalt. Uue liigi tüüpeksemplari säilitatakse Eesti maaülikooli
põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumis. Pikemalt saab uuest
liigist lugeda Eesti Looduse veebruarinumbrist.

ajakiri Eesti Loodus


Noore looduskaitsja auhind teist korda mängus

Mullu asutasid Kaja ja Aleksei Lotman ning Eestimaa Looduse Fond (ELF)
noore looduskaitsja auhinna, mida antakse koos rahalise stipendiumiga välja
üks kord aastas ja mille siht on toetada elujõulise ja aatelise
looduskaitse püsimist Eestis põlvkondade vältel. Esimene auhinnasaaja oli
Tartu ülikoolis töötav Asko Lõhmus.
Nüüd on ELF kuulutanud välja selleaastase konkursi neile Eesti
looduskaitsjatele, kes „on nooremad kui 35 aastat passi järgi või
enesetunde alusel". Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi
teise kandidatuuri. Avaldused tuleb ELF-ile saata hiljemalt 26. jaanuariks
e-posti teel: elf@elfond.ee .
Täpsem info www.elfond.ee.

ELF/Loodusajakiri


RAJA TAGANT
------------------------------------

Tähetolm toodi maale

Pärast 4,6 miljardi kilomeetri pikkust ja seitse aastat kestnud teekonda
maandus kapsel USA kosmoseaparaadilt Stardust (ingl. k. ´tähetolm´)
pühapäeval, 15. jaanuaril Utah kõrbesse. Masin tõi kaasa tähtedevahelist
tolmu ning osakesi komeedilt Comet Wild 2, mille tuumast Stardust möödus
vaid 240 km kauguselt. Tolmukübemed, mida teadlaste lootusel kinni püüti,
võivad olla väiksemad kui sajandik punktist, mis käesoleva lause lõpetab,
kuid kannavad endas väärtuslikku informatsiooni päikesesüsteemi algusaegade
kohta. Jäiselt komeedilt pärinev aine pole selle tekkest saati muutunud.

Saagiks arvatakse olevat vaid mõni tosin imepisikest osakest, mis on
tunginud ülikergesse poorsesse materjali - nn. aerogeeli. Kuna selleks on
tarvis läbi vaadata 1,6 miljonit geelist mikroskoobi abil tehtavat pilti,
saavad otsimises Interneti kaudu kaasa lüüa vabatahtlikud. Õnnelikul
leidjal on õigus anda osakesele oma suva järgi nimi.

BBC


Kliimamuutus põhjustab konnade väljasuremist

Ajakirjas Nature avaldatud artikkel põhjendab Kesk- ja Lõuna-Ameerika
kirevkonnade (Atelopus) hävingut kliima soojenemise kaudse mõjuga.
Nimetatud konnaperekonna 110 liigist on veerandsajandi jooksul kadunud ligi
kaks kolmandikku, kusjuures peasüüdlaseks peetakse parasiitseent
Batrachochytrium dendrobatidis. Värske uurimus väidab, et enim kannatanud
konnade elupaigus on ööd soojenenud ja päevad jahenenud, mis loob soodsa
kasvulava seenhaiguse levikuks.

Kahepaiksete olukord on murettekitav üle maailma - 2004. aasta andmetel on
umbes kolmandiku liikide arvukus kahanemas. Keskkonnamuutuste vallandatud
epideemiatel võib konnade allakäigus olla võtmeroll.

Nature/National Geographic


Ka taimed soojendavad kliimat

Kuni viimase ajani arvati, et taimedest tekib metaani vaid hapniku
juuresolekuta lagunemisel, näiteks soodes. Üllataval kombel on aga leitud,
et seda kasvuhoonegaasi eritavad paljud taimed ka normaalsetes kasvuoludes.
Ajakirjas Nature ilmunud töös hindavad uurijad, et taimede panus Maal aasta
jooksul tekkivast metaanist võib olla koguni 10-30%. Kuna üksiku taime
kohta on eralduv gaasikogus väike, on see varasemate mõõtmiste korral kahe
silma vahele jäänud.

Metaan püüab soojust atmosfääri lõksu 20 korda tõhusamalt kui kurikuulus
süsihappegaas, seetõttu tuleb atmosfääriuurijatel kliimamuutusi kirjeldavad
mudelid uue leiu valguses ümber rehkendada. Ilmselt mõjutab see tulevikus
ka Kyoto protokolli määratud kasvuhoonegaaside heite kvoote.

National Geographic


Rasked hommikuminutid

Enamik inimesi ei hiilga vast ärganuna mõttetööga ning nüüd on selle kohta
ka teaduslik tõendus. Colorado ülikooli uneuurijate tehtud katses selgus,
et korralikku uneaega nautinud inimesed suutsid minut pärast ärkamist
arvutusülesandeid lahendada vaid 65% ulatuses oma parimast tulemusest.

Katset juhtinud Kenneth Wrighti sõnul võiks hommikust ajuvõimsuse
puudujääki võrrelda 0,8-promillise joobe põhjustatuga. Juba
kahekümneminutine toibumisaeg parandas katsealuste tulemusi märgatavalt.
Näiteks hädaabiteenistuste töötajad, kelle uneaega tööülesanded võivad
ootamatult katkestada, peaksid arvestama, et enne lõplikku virgumist on
eksimused kerged tulema.

Nature


RAAMAT
------------------------------------


Worldwatch Istitute: Hiina ja India hoiavad maailma tasakaalus

Läinud kolmapäeval esitles Washingtonis paiknev Worldwatch'i instituut
tava-aastaraamatu State of the World 23. annet. Samal päeval potsatas
244-leheküljeline uudistrükis ka Uudistaja toimetaja postkasti.

Autorite põhisõnum on, et just kahe Aasia suurriigi lähituleviku valikud
suunavad maailma kasvava ökoloogilise ja poliitilise ebakindluse ahistusse
või arenguteele, mis rajaneb tõhusail tehnoloogiail ja paremini majandatud
ressurssidel. Instituudi presidendi Christopher Flavini sõnul on hiinlaste
ja hindude üha suurenev energia-, toidu- ja toormetarve selgelt tunnetatav
kogu maailmas, aga samas jätab rekordeid purustav tarbimiskasv Ameerika
Ühendriikides ja Euroopas Aasia kavandatud tõusule kasinalt ruumi.

Peale Hiina ja India valikute uurib raamat maailma lihaturgu ja
mageveesüsteeme, räägib biokütustest ja nanotehnoloogiast, muretseb
elavhõbedasaaste ja looduskatastroofide üle, käsitleb kaubanduse ja säästva
arengu vastuolusid, roheühiskonda Hiinas ning üleilmastumist.

Loodusajakiri


MEEDIA
------------------------------------

Või hoopis ilma keskkonnata meil tuleb läbi ajada

See "Apelsini" igihalja ilma-laulu parafraas sobib ilmestama hetkeseisu
riigiraadios. Üle väga pika aja on kätte jõudnud periood, kus Eesti Raadio
programmis ei ole ühtegi regulaarset keskkonnasaadet. Ainus ligikaudu seda
valdkonda puudutav Hendrik Relve "Kuula rändajat" kuulub pigem siiski
rännusaadete, olgu peale, et heade rännusaadete rubriiki.

Mõniteist aastat tagasi oli Eesti Raadio eestikeelses programmis lausa kolm
keskkonnasaadet nädalas, peale selle venekeelne. Ülemöödunud aastal
pensionile saadetud loodusprogrammide grand old man'i Toivo Maki viimati
"Spektri" nime all eetrisse jõudnud raadioajakirju asendas eelmisel hooajal
"Rohelise Värava" KUKUst emigreerunud raadioversioon. 2005. aasta suvel
saatis Vikerraadio pensionile sellegi saate. Mõnda aega pole "Rohelise
Värava" venekeelset versiooni "Zeljonõje vrata" olnud ka Raadio 4-s, aga
kuuldavasti on tegemist lihtsalt muutuste ja läbirääkimiste perioodiga. Aga
nii või teisiti - jaanuaris 2006 ei vääri keskkonnateemaatika Eesti Raadio
üheski programmis eraldi eetriaega.

Sel taustal on tore tõdeda, et taas on keskkonnasaade jõudnud ER konkurendi
KUKU kavasse. 8. jaanuaril pani viimaseil aastail erakordse aktiivsusega
hiilanud MTÜ Ökokratt käima oma raadio-"Keskkonnatelgi". Saadet juhib KUKU
"Rohelise Värava" aegadest tuttav Kadri Valner - ja see annab lootust
kenaks tulevikuks.

Esimene saade, tõsi, oli siinkirjutajale pigem rõõmus meenutus kunagistest
Eesti Raadio ülimenukatest "Õige valiku" matkasaadetest: ikka hiilgavas
vormis Veljo Ranniku pajatamas Eestimaa imedest. Ja pisipõikena tõesti ka
keskkonnatemaatikasse Oleg Epneri järjekordne säravoptimistlik kuulutus
selle kohta, et taaraga Eestis enam probleeme pole. Loodetavasti leiab
Kadri pehmevõitu alguse järel hoogu ka tõsisemate teemade kallale asuda.
Ehk innustab see keskkonnaunest ärkama ka Vikerraadio tööka pere.

Toomas Jüriado


LÜHIKOMMENTAAR
------------------------------------

Linnugripikripeldusi

Lapsohvrid Türgis on andnud taas kord põhjust võtta H5N1-viirus kõne alla
ka meie ajakirjanduses. Seni sulerüütlitega võrreldes hoopis
tasakaalukamaid lausumisi tarvitanud ametimeestestki pidas üks vajalikuks
riigiraadios kuulutada, et selle pahanduse on tarinud Türki rändlinnud.
Loodusajakiri lähtub endiselt teadmisest, mida loeb välja maailma linnuasju
kõige hoolsamalt ja autoriteetsemalt jälgiva ning valdava BirdLife
International'i teabevoost. See kinnitab, et ehkki miljonid rändlinnud on
lennanud talvitusaladele Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas, pole
mitte kusagil ette tulnud ennustatud H5N1-gripi puhanguid. Veidi pikemalt
kirjutame sellest peatselt trükist tuleva Eesti Looduse uudiseveergudel.
Eesti ei peaks senise teabe põhjal omaks võtma idanaabri poliitikataeva
värvikaima tähe Žirinovski hoiakut: kõik mehed rivistugu riigipiirile ja
andku iga ülelendava tiivulise pihta turmtuld.

Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

Uudiskirja arhiiv:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Loodusajakirjade tellimine:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-3
17 Jaanuar 2006
  Kommentaarid