Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Eesti Töötukassa pressiteade


Lühikokkuvõte 18. jaanuaril 2006. a. pressikonverentsil räägitust

Tallinn, 18. jaanuar 2005. 2005. aastal määras Eesti Töötukassa hüvitist 13 367 inimesele, sh töötuskindlustus hüvitist 8697, tööandja kollektiivse töölepingute ülesütlemise hüvitist 2511 ja tööandja maksejõuetuse hüvitist 2159 inimesele.

Võrreldes 2005. aastat 2004. aastaga on töötuskindlustushüvitise saajate arv vähenenud 3023 isiku võrra (ehk 26%); töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise saajate arv vähenes 1478 isiku võrra (ehk 37%) ning tööandja maksejõuetuse hüvitise saajate arv 714 isiku võrra (ehk 25%).

Kõige enam töötuskindlustushüvitise saajaid oli möödunud aastal Tallinnas (2569 inimest) e. ligi kolmandik kõigist töötuskindlustushüvitise saajatest. Järgnes Ida-Virumaa, kus 2005. aastal sai töötuskindlustushüvitist 1551 inimest ja Tartumaa 728 hüvitise saajaga. Kõige vähem on hüvitise saajaid Põlvamaal, Valgamaal ja Läänemaal.

Keskmine töötuskindlustushüvitis oli eelmisel aastal 2598 krooni kuus, mis on möödunud aastaga võrreldes tõusnud 6,5%. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk 2005. aasta andmete järgi oli 5703 krooni. Maksimaalne töötuskindlustushüvitis oli möödunud aastal 8703 krooni, mis on võrreldes 2004. aastaga tõusnud ligi 12%. Maksimaalset töötuskindlustushüvitist sai möödunud aastal 2,9% hüvitise saajatest. 59% töötuskindlustushüvitise saajatest saab miinimumpalga suurust või väiksemat hüvitist.

Töötuskindlustushüvitise saamise keskmine kestus oli 2005. aastal 135 päeva, mis on 4 päeva lühem kui 2004. aastal. Samuti on vähenenud mõnevõrra nende isikute osakaal, kes saavad töötuskindlustushüvitist maksimaalsed 180 päeva (2004. aastal 56% ja 2005. aastal 50% kõigist töötuskindlustushüvitise saajatest).

2005. aastal oli töötuskindlustushüvitise saajatest 63% naised ja 37% mehed, kusjuures naiste osakaal on võrreldes möödunud aastaga veidi tõusnud. Töötukassa andmed kinnitavad viimasel ajal tehtud uuringute tulemusi, mille järgi naiste palgad on 25-30% madalamad meeste omadest. Sama suhe kehtib töötuskindlustushüvitise saajate lõikes. See kandub üle ka töötuskindlustushüvitise suurusele: 2005. aastal moodustas keskmine naistele makstav töötuskindlustushüvitis 72% keskmisest meestele makstavast hüvitisest.

Töötuskindlustushüvitise saajate töösuhte lõpetamise peamine põhjus oli möödunud aastal koondamine (46,5% hüvitise saajatest) ja tähtajalise töölepingu lõppemine (28% hüvitise saajatest). Lisaks veel tööandja poolne kohustuste rikkumine (7,6% hüvitise saajatest, mittevastavus tööle (5,3% hüvitise saajatest) ja katseaja ebarahuldavad tulemused (4,4% hüvitise saajatest).

2005. aastal esitati töötukassale töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemiseks 108 avaldust, millega oli hõlmatud 2 650 inimest. Hüvitise määramise otsuseid tehti 103 ja koondamishüvitist sai 2 511 inimest.

Keskmiselt maksis töötukassa koondatutele hüvitist nende pooleteise kuu palga ulatuses e. 8601 krooni.

Suurim kollektiivse koondamise taotleja oli 2005. aastal Kreenholmi Valduse AS (4 taotlust) ja kokku hüvitati 373 inimesele üle 2,8 miljoni krooni. Teine suurem koondamishüvitis maksti möödunud aasta lõpus AS Connex Tartu 148 inimesele ja neile hüvitati ligi 1,9 miljonit krooni.

Suurim määratud hüvitis ühele inimesele oli eelmisel aastal 51 895.85 (AS Eesti Merelaevanduse töötaja).

Tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks 219 avaldust, millega oli hõlmatud 2 318 isikut. Hüvitise määramise otsuseid tehti 216 ja maksejõuetuse hüvitist sai 2 159 inimest.

Keskmine maksejõuetuse hüvitis 2005. aastal oli 12342 krooni.

Suurim maksejõuetuse hüvitis läks möödunud aastal AS Dagotar 281 inimesele ja töötuskassa hüvitis neile ligi 3,4 miljonit krooni. Teine suurem maksejõuetuse hüvitis läks AS TKE Grupp ja kokku hüvitati neile ligi 1,7 miljonit krooni.

Töötukassasse laekus 2005. aastal töötajate töötuskindlustusmakseid kokku 470 miljonit krooni, tööandjate töötuskindlustusmakseid 253 miljonit krooni ning investeerimistulu 28 miljonit krooni. Kokku olid seega töötuskindlustuse tulud 2005. aastal 751 miljonit krooni.

Töötukassa maksis töötuskindlustushüvitistena välja 102 miljonit, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisena 21 miljonit ja maksejõuetuse hüvitisena 27 miljonit krooni. Hüvitistelt maksis töötukassa sotsiaalmaksu 29 miljonit krooni. 67 tuhat krooni moodustasid panga- ja postikulud. Sihtfondide paigutamisega seotud kulu oli 705 tuhat ning töötukassa tegevuskulu oli 12 miljonit krooni. 2005. aasta töötuskindlustuse kulud olid kokku seega 192 miljonit krooni. Töötukassa 2005. aasta tulemiks jäi 559 miljonit krooni.

2005. aasta lõpu seisuga oli töötuskindlustuse sihtfondide kogumaht 1,77 miljardit krooni, sh töötuskindlustushüvitiste sihtfond 1,22 miljardit ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond 0,55 miljardit krooni. Lisaks haldab Riigikassa 0,15 miljardi krooni suurust reservkapitali.


Ülle Paldra

Eesti Töötukassa infojuht

667 9706

Ulle.Paldra@tootukassa.ee

http://www.tootukassa.ee
18 Jaanuar 2006
  Kommentaarid