Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 39

teadus.ee
nr 39
reede, 27. jaanuar 2006



nädal.mõttes

"Olen pannud tähele, et mu arvamused sõltuvad selgesti
sellest, kas laman või olen püsti."
Saksa matemaatik, füüsik ja aforist Georg Christoph
Lichtenberg (1742-99)

nädal.pildis

VIIMANE AEG SAATA TEADUSFOTOSID VÕISTLUSELE



Teadusfoto konkursile jõuab veel pilte saata. Meie teadusfoto
konkursi tähtaeg on järgmisel kolmapäeval. Siis võib oma töid
veel posti panna. Igal moel, igas formaadis.
Hulgaliselt toetajaid ja mitmekesiselt auhindu.
Viimased uudised: Regio on välja pannud geograafia-alase foto
eest ja kõige kartograafilisema foto eest eriauhinnaks Regio
CD-atlase PRO 3.7 litsentsi http://www.regio.ee/ ?
op=body&id=141 ja auhindadeks Regio Eesti teede atlase 1:150
000 ja 3 Regio Eesti teede atlast 1:200 000 ning 3 Tallinna
atlast http://www.regio.ee/?op=body&id=26
Parima ilmafoto eest panevad ilm.ee ja EMHI auhinnaks
ekskursiooni Harku ilmajaamas ja Meteoroloogiamuuseumis.
Pildil: Laiast teadusilmast. Mutantsete äädikakärbeste valik
Max Plancki füüsikalise keemia instituudis Heidelbergis.
teadus.ee
Foto: Tiit Kändler

tähtis.asi

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS
AEGA VEEL 3 TÖÖPÄEVA!




Hea uudis: Tallinna Tehnikaülikool eraldas oma töötajate ja
üliõpilaste fotode premeerimiseks 5000 krooni.

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus
uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna
igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased
inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga
tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee
teadusfoto võistlusest vt lähemalt
http://www.teadus.ee/index.php ?
option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

nädal.arvus

Teadaolevate planeetide arv 1500.a 7
Teadaolevate planeetide arv 2006.a 3 000 miljardit
Allikas: WorldWatch

täna.kavas

Bioloogia: Taimeviirused ründavad inimese sisemust.
Geneetika: Pisim bakter.
Astronoomia: Tume aine kahtluse all.
Botaanika: Aretatakse madalakasvuline õun.
Skeptik: Kanaldamine toob meile tuppa Jeesuse.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

JÄRJEKODNE PETUSKANDAAL TEADUSES

On puhkenud järjekordne petuskandaal teaduses. Sedapuhku
Norras. Ajakirja Nature andmetel on selgunud, et auväärses
teadusajakirjas Lancet avaldatud suuvähi esinemise tõenäosust
käsitlevas artiklis toodud andmed oli Norra teadlane Jon
Sudb¨ lihtsal välja mõelnud.
Nimelt kasutas ta juba teiste teadlaste poolt küsitud
küsimusi, mis ei olnud antud haiguse esinemisele suunatud.
Sudb¨ artikkel väidab, et on analüüsitud avalikku tervise
andmebaasi ja näitab, et põletikuvastaste ravimite võtmine
võib alandada suuvähi tekke tõenäosust. Kuid andmebaasi
loomisega seotud teadlased kinnitavad, et sealt ei saa välja
lugeda midagi, mis seondub eluviisiga. Siis ei jäänud Sudb¨l
üle muud kui tunnistada, et oli osa andmeid võtnud õhust.
Artiklil oli ka 13 kaasautorit, sealhulgas Sudb¨ naine ja
kaksikvend.
Juhtum meenutab Korea geneetiku Woo Suk Hwangi võltsinguid
ning näitab, et artiklite eelretsenseerimine ajakirjades ei
aita sugugi vältida osavaid võltsinguid.
Juhtumile on reageerinud Norra tervishoiuminister Sylvia
Brustad, kelle sõnul sügiseks kavandatud meditsiiniuuringute
reformi tarbeks töötatakse välja ka uued ning võltsimist
paremini välistavad reeglid.
Niisiis tuleb jälle tõdeda, et ka teadlane on inimene. Ning
miski inimlik pole talle võõras.
Tiit Kändler

vänge.lugu

KUIDAS TAIMED MEIE KÕHTU OHUSTAVAD

Taimetoitlastele tuli äsja tõsiselt halb uudis. Selgub, et
taimed võivad kasu kõrval inimesele ka kahju teha. Inimese
seedekulgla on täis taimeviirusi, mis passivad seal lootuses
leida uusi ohvreid.
Mikrobioloogid teavad vähe inimese seedesüsteemis elavatest
viirustest, kuna enamik väljaheites elavatest viirustest
laboritingimustes ellu ei jää. Teadlased, kes on uurinud
Norwalki viirust, mis põhjustab maosoolepõletikku, pidid
siiani vabatahtlikele söötma nakatatud patsientide
väljaheidete ekstrakte.
Kuid kasutades nüüdisaegse genoomika meetodeid, on võimalik
väljaheiteid otse uurida ja leida seal sisalduvate viiruste
osiseid. Kui San Diego riigiülikooli teadlane Forest Rohwer
seda 2003. aastal tegi, oli enamik leitud ja DNA põhjal
ehitatud viirustest kas täiesti uued viirused või faagid, s.o
viirused, mis ründavad seedekulglas elutsevaid baktereid.
Kui Rohweri töörühm hiljuti püüdis leida teist laadi
viiruseid, mis on tehtud RNA-st, olid need teadlaste
üllatuseks 97-protsendiliselt pärit nakatatud taimedest.
Viirused varieerusid isikult isikule ja ka samalt isikult eri
aegadel võetud proovid sisaldasid erinevaid viirusi.



Piprad polegi nii ohutud, kui nad haigestuvad.

Kõige sagedasem oli üks pipral esinev viirus, mis nakatab
paprikat, punapipart ja chillipipart ning mida võib ohtralt
leiduda igasugustes teravamaitseliste kastmetes, juhul kui
nende valmistamiseks on kasutatud haigestunud pipraid.
Teadlased mõjutasid terveid pipralehti inimese väljaheite
ekstraktiga. Taimed haigestusidki. Mis näitab, et inimese
väljaheidet sisaldava reoveelöga kasutamine väetamiseks võib
taimi nakatada. Tavaline komposteerimine selliseid viiruseid
ei tapa.
Taimeviirused ei tohiks loomarakke rünnata, kuigi need on
suutelised paljunema seedekulgla bakterites. Siiski võiks ka
seedekulglas asuvaid taimeviiruseid kasulikult rakendada.
Neid võiks geneetiliselt muundada, nii et nad kannaksid
polüoviiruse või rotaviiruste molekule ja toimiksid nõnda
vaktsiinidena.
Allikas: New Scentist

mis.uudist

KÕIGE ÖKONOOMSEM BAKTER

Teadlased on pikka aega püüdnud tabada, milline on vähim
geenide arv, mille korral bakter veel elusorganism on. 1999.
aastal uuris asja inimgenoomi ühe lahtimuukija J. Craig
Venteri juhtimisel töötanud rühm. Nad võtsid elusorganismide
seast teadaolevalt pisima genoomiga bakteri Mycoplasma
genitalium ja muundasid iga selle geeni. Ning jõudsid
järeldusele, et see bakter vajab oma 517 geenist 265 - 350
geeni, et kasvada.



Mycoplasma genitalium - maailma kõige pisem bakter.

Kuid nende hinnang oli ligikaudne, kuna naid ei isoleerinud
ega uurinud iga mutantset liini eraldi. Kasutades nende
saadud andmeid on J. Craig Venteri instituudi teadlane
Hamilton Smith jõudnud järeldusele, et minimaalne genoom
koosneb 387-st valku kodeerivast ja 43-st RNA-d kodeerivast
geenist.
Allikas: Nature

ASTRONOOMID VAIDLUSTAVAD TUMEDA AINE

Vastne artikkel seab kahtluse alla tumeda aine olemasolu
galaktikate koostises. Galaktikate pöörlemist uurinud
astronoomid John Moffat ja Joel Brownstein on teinud seda
eesmärgiga seletada kosmoselaevade Pioneer 10 ja 11
kõrvalekaldumise eeldatud graafikust. Need kaks 1972. aastal
teele saadetud kosmosesondi asuvad praegu päikesesüsteemi
äärealadel. Kuid nende trajektoore ei saa seletada pelgalt
Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriatest lähtuvalt.
Mingil põhjusel saavutasid need kosmoselaevad küll
imeväikese, ent olulise lisakiirenduse Päikese suunas. Niel
mõjuv anomaalne jõud on 10 miljardit korda pisem, kui tunneme
meie Maal.
Kosmosesondid asuvad Maast nii kaugel, et signaal reisib
edasi-tagasi 24 tundi.
Allikas: AlphaGalileo

MADALAKASVULISED ÕUNAISTANDUSED PÄLVISID EAS-I TOETUSE

Eesti Maaülikooli (EMÜ) puuviljauurijad asuvad parandama
kodumaise õunakasvatuse konkurentsivõimet. Jaanuarist
aprillini saab teoks eeluuring "Madaltihedate
õunaistandustele uute sortide introdutseerimise ja
keskkonnasäästliku kasvatamise tehnoloogia väljatöötamine"
sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 195 000 krooni.
EMÜ agrobiotehnoloogia arenduskeskuse kaasabil esitatud
projekti eesmärgiks on muuta Eesti õunakasvatus
konkurentsivõimeliseks ning varustada inimesi kohalike ja
tervislike õuntega. Plaanis on luua uus keskkonda säästev
õunakasvatustehnoloogia, mis suurendab viljeldavate sortide
haiguskindlust.



Õunad on liiga kõrgel. Tuleb need madalamaks õpetada.

Eestis ja naaberriikides aretatud uute sortide hulgast
valitakse viis kärntõvekindlat Eestisse sobivat, meeldiva
välimusega ja heamaitselist õunasorti. Seejärel selgitatakse
sobivad nõrga- ja poolnõrgakasvulised kloonalused, mis
taluvad Eesti talvesid.
Õunakasvatajad saavad uue katseliselt kontrollitud
keskkonnasäästliku tehnoloogia ja soovitused madaltihedate
õunaistanduste rajamiseks.
Eeluuringule järgneb rakendusuuring, mille käigus valitakse
välja tootjatele sobivad ning Eesti puuviljaturul
konkurentsivõimelised dessertõunasordid.
Projekti juht on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadur
Neeme Univer.
Allikas: Eesti Maaülikool

KOSMOSEAJASTU JÕUDIS RAPLAMAALE

Raplamaa keskkonnateenistus sai Tõravere observatooriumilt
kätte esimesed kosmosefotod, millelt metsanduse spetsialistid
saavad maastiku muutusi näha. Tegemist on KIK-i metsanduse
projektiga "Lageraiesarnaste muutuste kaardistamine
satelliidipiltidelt". Asjatundjad näevad piltidelt heleduse
muutust ja kõrvutavad oma kaardibaasiga. Välitöid teostavad
keskkonnateenistuse spetsialistid.
Allikas: Raplamaa Keskkonnateenistus

mis.juhtub

GLOBE: KUULUTATI VÄLJA ÕPILASTE KESKKONNAUURIMUSTE KONKURSS

Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskus ja GLOBE programm Eestis kuulutasid
välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise
konkursi. Osalema kutsutakse üldhariduskoolide 5. -- 12.
klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi. Oodatud on
keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused,
veebilehed, GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd.
Töid hinnatakse kolmes vanusastmes.
8. -- 12. klassi konkursitööd peavad põhinema koostaja(te)
kogutud materjalil (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või
GLOBE-i andmebaasi andmetel (http://globe.fsl.noaa.gov/).
5. -- 7. klassi tööd võivad olla koostatud ka ainult
kirjanduse või veebimaterjalide põhjal.
Uurimistööde vormistamiseks leiab juhiseid Eesti Noorsootöö
Keskuse ja haridusministeeriumi poolt 2004/2005. õppeaastal
väljakuulutatud keskkonnaalaste uurimistööde võistluse tööde
vormistamise juhendist (http://www.entk.ee/?i=48).
Tööde esitamise tähtaeg on 27. märts 2006. a.
Þürii valib parimad tööd välja hiljemalt 17. aprilliks 2006.
Parimad autorid kutsutakse 5. -- 6. mail 2006 Tartu Kivilinna
Gümnaasiumis toimuvale õpilaste üleriigilisele
keskkonnakonverentsile. Konverents lõpeb tublimate õpilaste
autasustamisega.
Informatsioon konkursi ning tööde ja teeside vormistamise
kohta on alates 20. jaanuarist 2006 kättesaadav GLOBE Eesti
koduleheküljel http://www.physic.ut.ee/globe/.
Küsimustega võib pöörduda Ülle Kikase (Tartu Ülikooli
keskkonnafüüsika instituut, telefon 7375 857, kikas@ut.ee )
või Imbi Henno (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus,
telefon 7350 635, Imbi.Henno@ekk.edu.ee ) poole.
Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

kuulamis.vara

LABOR UURIB BIOLOOGILIST KELLA

Briti bioloog Russell Foster räägib, kuidas töötab inimese
bioloogilise kella mehhanism geenide ja valkude tasemel ning
kuidas tänapäeva ühiskonna liikmetele peale surutav 24/7
elurütm biokella eksitades inimestele kahju võib tuua.
Eesti füüsik Andi Hektor kõneleb CERN-is rajatavast
ülikiirest arvutivõrgust GRID, mis hakkab üha mahukamaks
paisuvaid teaduslikke andmehulki enneolematult tõhusalt läbi
hekseldama.
Labor algab Vikerraadios pühapäeval kell 17:05. Saadet juhib
Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates
esmaspäeva hommikust lingilt
http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema
arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt
http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

KUST SAAB LEIDA PÜHA GRAALI?



Laurence Gardner
Püha seaduselaeka saladused
Tõlkinud Ann Kivikangur
Olion, 2005
328 lk, hind poes ca 200 kr

Kes tahab teada, mida mõtles Vana Testament püha seaduselaeka
all, see leiab paeluvat reisimist piibliajaloos Laurence
Gardneri raamatust "Püha seaduselaeka saladused". Sealt leiab
ka, mida Mooses laekasse pani. Loodusteadus on sisse toodud
tavavõrdluse läbi kondensaatoriga, aga jõutakse lõpuks
superstringideni välja. Kes laegast leida tahab, see aga
rutaku Chartres´i katedraali. Kuid jah, laegas sinna küll
peideti, ent nüüd on see üle kandunud aegruumi
paralleeldimensiooni. Loodetavasti ei juhtu seda lugejaga.
Aga soovitada võib seda raamatut ikka -- kui omamoodi põnevat
seiklusjuttu, millel ei puudu kujutlusvõimet ergutav toime.
teadus.ee

skep.tik

KANALDAMINE (CHANNELLING)

Kanaldamine on protsess, mille käigus isik (kanaldaja/
meedium) väidab, et tema keha on hõivanud vaimolend, kelle
eesmärk on kommunikatsioon.
Kanaldamishullustus sai tõsise hoo sisse 1972. aastal, kui
Jane Roberts koos abikaasa Robert Buttsiga avaldasid
raamatu "Seth speaks" (Seth kõneleb). Seth, väga
tark "nähtamatu olend", edastas väidetavalt oma tarkused
transis olevale Jane'ile, kes sõnumid Buttsile dikteeris.
Kuigi Roberts, üpriski edukas luuletaja, on kahtlemata väga
haritud ja suure lugemusega erinevate religioonide ja
okultsete traditsioonide vallas (sh Jung), väidavad tema
pooldajad, et ta edastab mõtteid, milleni tema võimed üldsegi
ei küüni. Nende jaoks on see tõendiks sellest, et teda
inspireeriti. Kui teda ja Buttsi tõesti inspireeriti, siis
tegi seda arvatavasti inimeste kergeusklikkuse sügavus.



Kanaldada võib näiteks Lembitut või Kalevipoega.

Suuresti andsid uskumusele kanaldamisse hoogu ka näitlejanna
Shirley MacLaine ja ABC telejaam. Nad esitasid tänapäevase
versiooni läbi meediumi kõnelevatest vaimudest 1987. aastal,
mil ABC edastas Shirley MacLaine'i raamatul "Out on a Limb"
põhineva minisarja. MacLaine suhtleb väidetavalt vaimudega
läbi kanaldaja Kevin Ryersoni. Üks Ryersoni kaudu
kõnelevatest vaimudest on Jeesuse kaasaegne Johannes, kes ei
räägi mitte aramea keeles, mis oli Jeesuse keel, vaid
Elizabethi-aegses inglise keeles. Johannes räägib
MacLaine'ile, et naine on koos jumalaga maailma kaaslooja.
MacLaine, ülim egoist, on ekstaasis, saades teada, et tal oli
õigus uskumuse koha pealt, mida ta varem oli väljendanud:
nimelt, et tema ongi jumal (Gardner 1987).
Üks MacLaine'i lemmikkanaldajaid on J.Z. Knight, kes
väidetavalt edastab 35 000 aasta vanust kromanjooni sõdalast
Atlantisest nimega Ramtha. Selline pöörane väide on ta üsna
kuulsaks ja rikkaks teinud. Mõned kliendid maksavad kuni 1000
dollarit, et osaleda ta seminaridel, kus ta avaldab selliseid
tarkusi nagu "me peame avama oma meeled uutele
potentsiaalidele".
Eestiski levib hulk nö kanaldatud meediumraamatuid -- Krayon,
Urantia, Jutuajamised jumalaga, Indigolapsed. Väidetavalt on
Eestis 100 -- 150 regulaarset kanaldajat, kes koostöös teiste
riikide vaimsete inimestega jumalikku armastuse energiat meie
kõigi heaks kanaldavad. Veel on olnud meie osaks õnn saada
kadunud Luule Viilma kanaldatud ellujäämise tarkusi.
Teeb kohe meele rahulikuks, et keegi meie eest
ennastohverdavalt hoolitseb.
Pole vast mõtet mainidagi, et kanaldatud informatsiooni pole
põhimõtteliseltki võimalik mitte millegagi kontrollida. Kui
keegi omaarust kanaldab mingit konkreetset tegelast --
Jeesusust, Kleopatrat, peaingel Miikaeli või lausa jumalat
ennast --, siis jutu sisu sõltub ikka kanaldajast, mitte
kanaldatavast nagu võiks ehk naiivselt eeldada. Kindlasti on
paljud kanaldajad oma usus siirad, kuid nii mõnigi on
paljastunud otseseks petturiks.
Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat
www.skepdic.com
Ilmub ka eesti keeles Eesti Entsüklopeediakirjastuselt
http://www.ene.ee
Tõlge: Ingrid Järv
Toimetanud Martin Vällik

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet.
Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik.
Kujundus Eerik Kändler.
Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude
kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel
juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.
27 Jaanuar 2006
  Kommentaarid