Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 59

059.teadus.ee

nädal.mõttes

“Teaduse tee – eriti teoreetilist liiki – on kaetud purunenud
mudelite kildudega.
Enamikul juhtudel oleks saanud purunemist ära hoida. Kui
oleks tähele panduid teemärke ja eelkäijate kogemust. Kuid
inimesed õpivad ajaloost harva ja teadlased isegi vähem kui
tavainimesed.”
Eesti astronoom Ernst Öpik, 1977

nädal.pildis

2001. aastal järeldasid Valitsustevahelise Kliimamuutuste
Paneeli (IPCC) teadlased, et Põhjapoolkeral on alates 1900.
aastast keskmine temperatuur järsult tõusnud. Nende hokikepi
nime saanud graafik (vt pildil) tekitas palju kära
poliitikute ja kriitikute seas. Selle suve 22. juunil avaldas
oma järeldused USA Riiklik Uurimisnõukogu. “Paljud paigad on
viimase 25 aasta jooksul olnud kuumemad kui mistahes teise 25-
aastase perioodi jooksul alates 10. sajandist,” kinnitab see
teadlaste kogu.
Allikas: Scientific American

nädal.arvus

Öised õhulennud
Osatähtsus kõigist lendudest: 25%.
Osatähtsus lennukite tekitatud kliima soojenemises: 60-80 %.
Põhjus: lennukite kondensatsioonisabad muudavad atmosfääri
päeval külmemaks, öösel soojemaks.
Allikas: Nature


täna.kavas

Tehnika: Digikaamera saab muuta pildistamisvõimetuks.
Nanotehnoloogia: Väärismetallidest nanokobaraid toodetakse
koostöös bakteriga.
Geneetika: Kitsejuust saab geneetilise passi.
Astronoomia: Ernst Öpiku mälestuskonverents.

to.imetaja

ELAV TEADUS SUVEKOOLIS

Selle nädala reedel alustab Käsmus teadus.ee suvekool. Mis
sedapuhku on tulekool. Kõneldakse tulest õige mitme
teaduskandi pealt. Lisaks sellele, et teadus on oma olemuselt
rahvusvaheline, ja esinevad eesti teadlased esindavad
kahtlemata meie teaduse ülejäänud maailmaga seonduvat osa, on
pakkuda ka väljastpoolt Eesti heidetud teaduspilku. Tänu
Briti Nõukogu toetusele tuleb esinema oma viimase raamatu
eest pärjatud Briti teaduskirjanik David Bodanis.
Sel aastal on huvi teadust tutvustava suvekooli vastu olnud
meeldivalt elav. Ja miks ka mitte, kui osalejatele pakutakse
elavat teadust. Ning kui tuli on meile sel suvel külla tulnud
eriti eredalt – nii meelduval kui ebameeldival moel. Tuli on
jätkuvalt aktuaalne kogu maailmas. Nõnda pühendas ajakiri
Scientific American oma augustikuu erinumbri tulele – ehk
siis energia tulevikule.
Ülevaate teaduskoolist anname teadus.ee järgmises numbris.

vänge.lugu

TÜLIKA DIGIKAAMERA SAAB PARALÜSEERIDA

Keda ohustab digikaamera? Fotograafi, kui see varbale kukub?
Kuid kaamera kaal väheneb üha. Ent sellega tehtud fotod
võivad ohustada objekte, mida (keda) fotografeeritakse.
Näiteks salamisi tehtud fotod poliitikutest, kuulsustest, aga
ka autorikaitset rikkuvad päevapildistused. Nüüd on USA
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased leidnud lahenduse,
kuidas digikaamera tööd piirata. Selgub, et riistapuu on
võimalik teha jõuetuks, pimestades selle silma. Nimelt
kasutavad digikaamerad kujutise sensoreid, mis on nn
retroreflektiivsed, ehk siis saadavad valguse tagasi allika
suunas, mitte ei hajuta seda. Teadlased ehitasid seadme, mis
kasutab valguskiiri ja kaameraid, et skaneerida huvipakkuvat
ala, leidmaks sealt retroreflektiivseid punkte. Seejärel
saadetakse sellise leitud kaamerasensori suunas valgusvälge,
mis taksitab kaameral pildistamist.
Meetod ei toimi aga tavaliste vanamoodsate analoogkaamerate
puhul ning üheläätseliste peegeldigikaamerate puhul, mille
liikuvad peeglid varjavad sensori, välja arvatud pildistamise
hetkel.
Allikas: Sciuentific American

euroopa.mõtleb

BAKTERITE ABIL TEHTI AKTIIVSED NANOKOBARAD

Dresdenis asuva keskuse Forschungszentrum Rossendorf
teadlased kasutavad bakteri ellujäämismehhanismi, et toota
pallaadiumist tahkeid nanokobaraid. Vaid mõne miljardiku
millimeetrise läbimõõduga imetillukesed kuulikesed ilmutavad
uusi omadusi, sealhulgas suuremat katalüütilist aktiivsust.
Tänu oma valgulisele pinnakihile, nn S-kihile, jääb bakter
Bacillus sphaericus JG-A12 ellu uraanikaevanduse jäätmete
ekstreemses keskkonnas. Bioloogid avastasid selle bakteri
1997. aastal ja on seda siiamaani laboris kasvatanud. Selle
väliskiht on korrapärase struktuuriga ja nanoskaalale sobiva
poorsusega. Sellele maatriksile on seotud pallaadiumi ioonide
metallilised soolad. Bakterikesta poorides muundub
metalliline sool vesiniku osalemisel väärismetalliks
pallaadiumiks. Tulemuseks on metallilise pallaadiumi
nanokobarad, igaüks 50 kuni 80 aatomi läbimõõduga.
Kombineeritud metall-valgukiht ilmutab uusi füüsikalisi ja
keemilisi omadusi. Metall stabiliseerib valku ja vastupidi
ning kiht jääb stabiilseks isegi kõrgetel temperatuuridel ja
happelises keskkonnas.
Pallaadiumi kasutatakse katalüsaatorina nii keemiatööstuses
kui autodes. Sellest tehtud nanokatalüsaatorid võivad
kiirendada keemilisi reaktsioone ka madalatel
temperatuuridel. Saksa teadlased püüavad luua nanokobaraid ka
kullast. Et toota väärismetallist nanokobaraid tõhusamalt,
tuleb bakterit geneetiliselt muundada.
Allikas: AlphaGalileo


KITSEJUUST SAAB GENEETILISE PASSI

Garanada ülikooli professor Manuel Martinez Bueno ja tema
kolleegid kavatsevad
Luua Andaluusia kitsejuustule geneetilise passi. Selliste
juustude mikrobioloogia on rikkam kui tööstuslikult toodetud
juustudel. Juustus elavate bakteriliinide iseloomustamiseks
kasutasid teadlased kaht tehnikat: traditsioonilist
mikroobikultuuride meetodit ja innovatiivset DNA eraldamise
ja iseloomustamise meetodit. Esimesel juhul peab ootama
bakterite kasvamist. Teine analüüs käib kiiremini.
Nõnda saadakse juustu geneetiline sõrmejälg eri küpsemise
faasides. Hinnatakse ka juustu ohutust, et seda laialdaselt
müüa. Kuigi juustud sisaldasid mõnel määral enterogokke –
inimeste ja loomade väljaheidetes elavaid baktereid – ,
osutusid need täiesti ohututeks. Neid baktereid elab ka
loomade ja inimese seedetraktis, kus nad kaitsevad
patogeensete bakterite eest. Nõnda on Andaluusia kitsejuust
tunnistatud teaduslikult ohutuks. Mida tõestab ajalooliselt
seegi, et andaluuslased on siiani elus.
Allikas: AlphaGalileo/Granada ülikool


mis.toimub

TEADUSKOHVIK TUTVUSTAB NANOBIOTEADUST

Kas suudame ravida haigust, muutes raku nanomehaanilist
keskkonda? Kaootiline ja fluktueeruv maailm, milles rakk
elab, on inimese puudutusele harva kättesaadav. Kuid
nanotehnoloogia vahendite abil on võimalik rakke katsuda,
tunda, isegi mõjutada. Sellest kõneldakse teaduskohvikus
Tallinnas Kloostri aidas kolmapäeval, 23. augustil kell 17.
Londoni Nanotehnoloogia Keskuse teadlane Andrew Pelling
arutleb nanotehnoloogia mõju üle meditsiinile. Ning kõneleb
sellest, kuidas nanotehnoloogia lõhub traditsioonilisi
akadeemilisi sidemeid teaduses ja kunstis.
Allikas: British Council



OSMUSSAARE LÄHEDAL MURTI LAHTI SAKSA SALAKOODID

Järgmise nädala lõpus tuleb Eestisse krüptoloogia ajaloo
uurija David Kahn, kelle sõnul on Osmussaare juures I
Maailmasõja ajal karile jooksnud Magdeburgil mängida üpris
oluline roll sõdadeaegse krüptoloogia arengus. Eesti
sõjaajaloolastest on Magdeburgist põgusalt kirjutanud Mati
Õun, kuid David Kahni rõhuasetus on uudne.
Teisipäeval, 29. augustil 2006, 14:00, peab David Kahn
Küberneetika Instituudis seminarettekande teemal "The Most
Fateful Accident in the History of Cryptology" (“Kõige
saatuslikum õnnetus krüptoloogia ajaloos”.). David Kahn on
kirjutanud mitmeid raamatuid krüptoloogia ajaloost ja tuleb
Eestisse I Maailmasõjas Osmussaare lähedal madalikule
jooksnud Saksa ristleja Magdeburgi tõttu, mis mängis Saksa
koodide lahtimurdmise hõlbustamisel väga olulist rolli. Kahn
kõneleb ka sõjalise salastamise ajaloost.
Vt esineja kohta: http://david-kahn.com/
Juhan Ernits juhan@cc.ioc.ee



kuulamis.vara

ERNST ÖPIKU MÄLESTUSKONVERENTS

31. augustil kell 12.00 algab Tallinna Linnavalitsuse
residentsis Roosikrantsi 4a teaduslik istung ülemaailmselt
tuntud Eesti astronoomi professor Ernst Julius Öpiku (1893--
1985) mälestuseks.

Ernst Öpik on küll Mali ja Mauretaania markidel, ent muidugi
mitte Eesti omal.

Istung on korraldatud MTÜ "Euroscience Eesti" üritusena ning
kestab 2,5--2.0 tundi. Esinejate hulgas on emeriitprofessor
Fred Singer, kunagine Ernst Öpiku kolleeg ja kaasautor
Marylandi Ülikoolist, ja tema nooremad kolleegid. Sissepääs
on vaba, kuid palume üritusel osaleda soovijatel
registreeruda hiljemalt 29. augustiks kas elektronposti või
telefoni teel Tartu Observatooriumi sekretäri Mare Ruusalepa
juures: mare@aai.ee , tel 7410261.

Lühikonverentsi kava on alljärgnev:
1. Dr I. Pustõlnik (Tartu Observatory): E. Öpik -- a
scientist and personality
(Glimpses of Scientific Biography) (25 min).
2. Prof. F.Singer (USA): Scientific collaboration with E.
Öpik (25 min).
3. Dr. E.Walker (USA): Recollections of E. Öpik at the
University of
Maryland (15 min).
4. Dr. K.Heiss (USA): The Lunar Base: Contributions by E.
Öpik (15 min).
Allikas: Tartu Observatoorium
22 August 2006
  Kommentaarid