Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 29.08.2006

UUDISTAJA
29. august 2006



UUDISTAJA SOOVITAB
------------------------------------


Eesti Loodus, Horisont, Loodus ja Eesti Mets koju kätte:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema3.html




EESTI UUDISED
------------------------------------

Konverents ja filmiprogramm kultuuritolerantsist

Tartu ülikool korraldab kolmapäeval, 30. augustil kultuuritolerantsi
käsitleva rahvusvahelise konverentsi. Juba alates laupäevast kuni 31.
augustini saab vaadata filmiprogrammi, mis tutvustab sallimatusest tingitud
probleeme ning nende lahendamise võimalusi.
Konverents peetakse 30. augustil kell 10-18 ülikooli raamatukogu suures
saalis, filmiprogramm on 26.-31. augustini igal õhtul kell 17 ja 19
keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2-226). Kokku näidatakse kuutteist
filmi; kõik filmid on originaalkeeles, inglis- või eestikeelsete
subtiitritega.
Kõik üritused on tasuta. Täpsem info: www.poff.ee/tartuff.

Tartu ülikool




Elva puhkepiirkond aina tuntum

Reedel oli Tartumaal Waide motellis Phare CBC 2003 programmi projekti "Elva
puhkepiirkonna tuntuse parandamine ja külastatavuse suurendamine"
lõpuseminar. Projekti mahust kõige suurema osa hõlmas OÜ Geomedia tehtud
puhkepiirkonna külastatavuse analüüs.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse retkejuhid korraldasid piirkonna
lasteasutustele projekti käigus viiskümmend tasuta matka; toimus kaks
kahepäevast retkejuhtide koolitust. Valmis külastusuuringut kokkuvõttev
trükis, piirkonna infotrükis, interaktiivne postkaart, interaktiivne
puhkepiirkonda tutvustav mäng; paigaldati kolm infokioskiks kutsutavat
puuteekraaniga teaberaali. Uuendati sihtasutuse kodulehekülge: info on nüüd
peale eesti keele kättesaadav ka läti, soome, inglise ja vene keeles.

VVV SA/Uudistaja




Ultraviolettkiirgusest kuuma suve järel

Tartu ülikooli füüsikahoones oli eile VIII keskkonnanõupidamine "Atmosfäär.
Inimene. Ultraviolettkiirgus". Iga kahe aastat tagant regulaarselt peetava
eestimaise ultraviolett(UV)kiirguse- ja osoonikonverentsi ettekannetes
kõneldi sedapuhku UV-kiirguse ja osooni mõõtmise aparatuurist,
klimatoloogiast, kasvajatest ja muust.

Tartu observatoorium




Keskkonnabuss viis tartlased Räpinasse

Tartu keskkonnahariduse keskus alustas keskkonnainvesteeringute keskuse
toel bussiekskursioonide sarja keskkonnahoidliku tootmise, jäätmekäitluse
ja taaskasutusega tegelevatesse ettevõtetesse.
Esimene reis viis 24. augustil Räpina paberivabrikusse, kus
taaskasutustehnoloogiat on rakendatud juba 18. sajandi esimesest poolest.
Kui toona toodeti paberit kaltsudest, siis nüüd aidatakse vabriku osalt
nüüdisaegsete, osalt üle sajandi vanade masinatega uuele elule vanapaber.
Bussitäis tartlasi sai noore sarmika giidi Maigi Mäela abiga ülevaate
vabriku pikast ajaloost ja praegu kasutatavast tehnoloogiast. Reet Rannik
keskkonnahariduskeskusest kinnitas, et huvilisi olnuks esimesele sõidule
rohkem, kui bussi mahtus.

Uudistaja




Suure Munamäe vallutajad täidavad Haanja valla kukrut

Turismi infoveeb vahendas läinud nädalal Äripäeva uudise, mille kohaselt
Suure Munamäe vaatetorn on kujunenud Haanja vallale tõeliseks kullaauguks.
Varem käis vaatetornis kuni 35 000 inimest aastas. Mullu suvel avati tornis
lift ja praeguse seisuga võib oletada, et külaliste arv paisub sel aastal
üle poolesaja tuhande, mis tähendab umbes 1,3-miljonilist piletitulu.
2002. aastani rentis torni Võrumaa muuseum, nüüd on see valla omanduses.
Eestis on valdade bilansis palju teisigi kultuuriobjekte, kuid neist ükski
teine ei too ligilähedaseltki niisama suurt tulu.

infoturism.ee/Uudistaja




Kotkameestel on loodusesõpradele palveid

Eesti kotkauurijad hakkasid tänavu peale kalju- ja merikotkaste
värvirõngastega märgistama ka konnakotkapoegi. Eestis koorunud suur- ja
väike-konnakotkad saavad jalga valge plastrõnga, millel on kahest numbrist
või tähest koosnev kood. Koodi tuleb lugeda alt üles, varvaste poolt keha
suunas. Noored konnakotkad on praeguseks lennuvõimelised ja Kotkaklubi
ootab põnevusega andmeid kõigi loetud või ka lugemata jäänud koodiga
värvirõngaste kohta; lisada tuleb muidugi vaatlusaeg ja -koht. Kotkameeste
e-aadressid on urmas@kotkas.ee ja ulo.vali@ebc.uu.se .
Aadressil ulo.vali@ebc.uu.se on väga oodatud ka vaatlusaja ja -kohainfoga
konnakotkafotod: need võimaldavad uurijail analüüsida liikide
välistunnuseid. Fotosid kasutatakse üksnes teaduslikul otstarbel ja ilma
autoriga läbirääkimata neid ei avaldata.

Kotkaklubi/Uudistaja




Arstid tuumarelvade vastu

Läinud esmaspäeval alustasid Tallinnast umbes 900-kilomeetrilist teekonda
Peterburi kaudu Helsingisse nelja kontinendi arstitudengid. Nime Baltic
Bike Tour kandev retk jõuab Soome pealinna 6. septembril, kui seal algab
1984 UNESCO rahupreemia saanud organisatsiooni International Physicians for
the Prevention of Nuclear War (IPPNW, "Arstid tuumasõja ennetamise eest")
maailmakongress. Teekonnal räägitakse nii tuumarelvadest kui ka
tuumaenergeetika ohtudest.

Uudistaja/www.ippnw2006.org




Tuiksoo tahab Eestile rahvuskala

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas läinud kolmapäeval kalaliidu
seminari "Kala teeb head!" avades välja Eesti rahvuskala konkursi.

Konkursist võivad osa võtta kõik Eesti elanikud; finalistid selguvad
detsembriks ning nende seast valib Eesti rahvuskala välja ˛ürii.

Ühtlasi andis minister tunnustava hinnangu Eesti kalaliidu tegevusele
tervislikku toitumist propageeriva kampaania "Kala teeb head!"
ellukutsumisel. "Olen veendunud, et see kampaania täidab oma eesmärgi
kalatoitude populariseerimisel ning on ühtlasi ka heaks eeskujuks teistele
tootjatele sarnaste ideede väljatöötamisel ja elluviimisel," selgitas
Tuiksoo.


Põllumajandusministeerium




Rekordi ja haruldusega linnuralli

19. augustil leidis aset järjekordne linnuralli Estonia Open, sel korral
Ida- ja Lääne-Virumaal. Öösel kell 3 alanud ja kella 17ni kestnud
linnuvaatlusvõistlusel lõi kaasa üksteist võistkonda. Esikoht läks
jagamisele - võrdselt 146 liiki said kirja kaks võistkonda: Tartu
linnuklubi (Margus Ots, Peeter Raudsepp, Ranno Puumets, Gustaf Nordenswan)
ja soomlased Tuomas Seimola, Jukka Hatva, Hannu Huhtinen, Sampo Laukkanen
ja Pasi Pirinen. Edetabeli ülaosa oli ülimalt tihe: esimese viie võistkonna
"saagid" erinesid vaid kolme liigi võrra. Sündis ka uus Estonia Open'i
rekord: kõigi võistkondade peale kokku vaadeldi 201 liiki. Ühe võitnud
võistkonna liikme Margus Otsa sõnul teeb tulemuse lausa uskumatuks see, et
selline liigihulk saadi kokku Virumaalt, mitte aga Lääne- või Pärnumaa
linnuparadiisides. Kindlasti lihtsustas lindude avastamist hea ilm.

Ots lisas, et "ralli käigus nähti mitmeid põnevaid liike, aga kõik teised
kaalus üle Eestile uue liigi leidmine. Soome linnuvaatlejad leidsid
Lahemaalt Natturi küla rannast ruugerüdi ehk ruugerisla (Tryngites
subruficollis)." Põhja-Ameerikast pärit eksikülaline oli samas paigas kogu
päeva kohal ja peaaegu kõik võistkonnad said ta hiljem üle vaadata. Eesti
linnunimistu pikenes sellega 364 liigini.

Loodusajakiri




RMK lõkkekohtades võib taas tuld teha

Riigimetsa majandaja RMK teatas läinud nädalal lõpus, et kuna tuleoht Eesti
metsades on sadudega vähenenud, tühistas RMK peadirektor alates 24.
augustist tuletegemiskeelu riigimetsa puhkealade ettevalmistatud
lõkkekohtades. Metsaseadusest lähtuvalt kehtib keeld aga endiselt mujal
riigimetsas. Tuleohutusnõuete eirajat võidakse karistada trahviga kuni 12
000 krooni või arestiga.

Tuletegemiskeeld riigimetsas kehtestati 7. juulil ja kestis terve suve. RMK
puhkealadel keelati tuletegemine tänavu esimest korda. Peale selle keelas
hulk omavalitsusi tuleohu tõttu üldse metsa minna. Päästeameti andmetel on
tänavu olnud üle 6000 metsa- ja maastikupõlengu. Neist suurimate pindala
ulatus 1000 hektarini.

RMK




RAJA TAGANT
------------------------------------

Maailma suurim terviseinfo varamu saab teoks

Pärast seitset aastat planeerimist sai rohelise tule Suurbritannia projekt
Biobank. Tegu on meditsiinilise materjali ja andmete koguga, kuhu
loodetakse koondada 500 000 briti vabatahtliku geneetilised ja
elustiiliandmed, vere- ning uriiniproovid. Peale selle jälgitakse järgneva
paarikümne aasta jooksul nende haiguslugusid. Oma panuse saavad anda
40-69-aastased.

Andmebaasi saavad kasutada haigusi uurivad teadlased vastava
eetikakomisjoni järelevalve all. Osalejate isikuandmed jäävad salastatuks.
Loodetakse, et tohutu andmekogu aitab selgitada, missuguseid rolle mängivad
geneetilised ja eluloolised tegurid näiteks südamehaiguste, vähi, diabeedi
ning dementsuse tekkel.

Juhtprojekti käigus koguti proovid 3800 inimeselt Manchesteri piirkonnas.
Huvilistest puudu ei tulnud ning üle riigi loodetakse proovid koguda nelja
aastaga. Ürituse eelarveks on seatud 115 miljonit dollarit.
Nagu ikka, pole meepotti ilma tõrvatilgata. Projekti korraldajaid
hoiatatakse teabe kommertskasutusse sattumise eest, mille korral näiteks
farmaatsiafirmad võiksid patentida haigustega seotud geenijärjestusi.
Samuti on kaheldav, kas kõiki haigustega seotud keskkonnafaktoreid
suudetakse piisava täpsusega arvesse võtta.

Science/Biobank




Pluuto pole enam planeet

Rahvusvahelise astronoomiaühingu (International Astronomical Union - IAU)
üldkogul Prahas võeti pärast tuliseid vaidlusi vastu uus planeedi
definitsioon. Selle kohaselt peab planeet olema omaenda gravitatsiooni
mõjul kerajaks muutunud; ei tohi olla ühegi teise planetaarkeha kaaslane
ning peab olema puhastanud oma naabruse väiksematest taevakehadest.
Alternatiivina oleks tulnud Päikesesüsteemi planeetide arvu mitme hiljuti
leitud taevakeha võrra suurendada.
Pluuto viimase tingimusega ei sobi ega kuulu seega enam planeetide hulka,
vaid on lihtsalt üks Neptuuni-tagustest ümber Päikese tiirlevatest
objektidest. Eristamaks teda muust kiviprügist, loodi uus
"kääbusplaneetide" kategooria (ingl. 'dwarf' planets, jutumärgid
definitsiooni alusel), kuhu kuulub veel Marsi ja Jupiteri vahel
asteroidivöös tiirlev Ceres. Pluuto naabruses asuvad sama tüüpi objektid
saavad aga eraldi, seni veel nimetu kategooria.
Ilmselt ei too tehtud otsused segadustele veel lõppu. Mitmed astronoomid
ongi juba Pluuto tagandamise üle pahameelt väljendanud.

Nature




Tasmaaniat kummitab rebasenuhtlus

Võrreldes teiste Austraalia osadega on Tasmaania invasiivsetest
võõrliikidest seni kergemini pääsenud. Saare eripäraste koosluste pärast on
aga põhjust muret tunda, sest hiljuti leiti sealt rebasekorjus - juba
neljas alates 2001. aastast. Tõenäoliselt polnud tegu värske tulnukaga,
vaid saarel sündinud loomaga. Kuna kohalikud olud on võõrale kiskjale
soodsad, kardetakse rebaste plahvatuslikku levimist. Ohualtiks peetakse 78
liiki kohalikke selgroogseid sisalikest nokkloomani ja ettevaatuseks on
põhjust ka lambakasvatajatel.
Ametivõimud loodavad kohalike algatusele, et sissetungijatele õnnestuks
enne tõsisemat keskkonna- ja majanduskahju jälile saada.

National Geographic News




KIIRKOMMENTAAR
------------------------------------


Meie igapäevane esoteerika

Kõige lõbusamad hetked hommikuse ajalehe juures tagab mulle tavaliselt
horoskoobi uurimine. Täna näiteks sain teada, et võrdlen oma suvel tekkinud
suhteid ute villaga (29. augusti Postimees, lk. 36, Vähk). Ega teisedki
tähemärgid palju kergemini pääse.

Kord oli mul võimalus vestelda akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga, kes muu
hulgas tundis muret eba- ja parateaduste populaarsuse pärast ajal, kui
püüdleme teadmistepõhise Eesti poole. Tänase stiilinäite valguses on vahest
raske uskuda, et astroloogia kellegi otsuseid mõjutada võiks, kuid paraku
juhtub seda ka pealtnäha ratsionaalse ellusuhtumisega kodanikel. Miks ei
peakski meelelahutusmeedia palgaliste "tähetarkade" jaburused kuhugi
alateadvuse soppi ladestuma, kui neid serveeritakse näiteks ilmateate
kõrvalveerus või uudistesaate sabas?

Ilmselt poliitilise korrektsuse mõttes vaadatakse külma rahuga pealt,
kuidas uudisekünnise ületab näiteks keegi Paide vanaproua, kellele tulnukad
olevat ajju imettegevaid briljante istutanud. Leian, et mul on täielik
õigus kedagi solvamata välja öelda, et ma midagi selletaolist ei usu. Samas
mind ausalt öeldes solvab, kui minult eeldatakse, et neelan ajalehe
tagakaanelt võrdse tõsidusega EMHI ilmaprognoosi ja mingit sonimist
lambavillast ja Amburi teotahet pärssivast seksapiilist. Kas loodusseaduste
toimimine on tõesti nii uskumatu, et peab otsima lihtsamat kõrvalteed
kellegi pliiatsist välja imetud müstika kujul?

Ott Luuk






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee


Uudiskirja arhiiv:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Loodusajakirjade tellimine:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-3
29 August 2006
  Kommentaarid