Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
ETV uus dokfilm Elavalt maetud linastub Eesti Keele Instituudis

Eesti Televisiooni uus dokumentaalfilm “Elavalt maetud” esilinastub 11. oktoobril kell 17 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, III korus Tallinn). Filmi algmaterjal on üles võetud kunagises kloostrikülas D´azarvis (Jašozero) 2005. aasta juulis.

Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend „endamatjate tšuudide“ kohta. Seda on vepslased kõnelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes võiks legendi algupära pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks „vaimupimedate paganate“ hävitamisele.

D´azarvi viimane päriselanik Maria Anisimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920ndatel ja 1930ndatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele järgnenud etnotsiidi (rahvahävingut). Oma jõuliselt eetiliste hoiakute ning pärimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku mälu suurepäraseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrutšeist ja isa pooleldi venelane Kušlegast (veps. Kus’selga). Maria pagi˛eb vepsa keelt tönkamisi, sest paar-kolm aastakümmet selle vaegkasutust on muutnud kõnelemise vaevaliseks.

Siin laante rüpes elunevad aga ka järve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja käivad kalmulised. Kui saunas, laudas või järve ääres põhjendamatult käratseda või tülitseda, siis võib see kaasa tuua haldjarahva kättemaksu – keegi kas upub, eksib, lõpeb mõni loom või mõni maja hävib kahjutules. Üle kõige pelgab Maria aga äikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab ära terariistad.

Maria argiellu kuuluvad ka pühakud – Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsepühak Iona Jašozerskii. Kahjuks oli need esiemade poolt pärandatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt äsja röövinud jõuk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne unedenägija ja -tõlgendaja. Pärast oma mehe lahkumist nägi ta abikaasat unes pea kõigil neljakümnel ööl. Kadunuke liigub kuue nädala vältel veel oma endistel radadel – kalavetel, õuel ja isegi kodutares. Maria on näinud ka mitmeid endeunesid – muuseas sellest, kuidas küla jääb kunagi täiesti inimtühjaks...

Filmi lõpetab rituaalne itkemine ning lahkunu mälestamine D´azarvi uuemal külakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus üle poole tunni, ent filmi jõudis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud lõike.

Filmi autorid on Madis Arukask ja Taisto Kalevi Raudalainen, re˛issöör Maarika Lauri.

Toomas Luhats
ETV pressiesindaja
tel. 6284633, 5155005
toomas.luhats@etv.ee
www.etv.ee
www.etv24.ee
www.etvpluss.ee
04 Oktoober 2006
  Kommentaarid