Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Täna allkirjastati digitaalse terviseloo leping (Lisatud pressikonverentsi materjalid)

Täna allkirjastati digitaalse terviseloo leping

Täna allkirjastasid sotsiaalministeerium ja ühispakkumise esindaja OÜ Hewlett-Packard Eesti lepingu digitaalse terviseloo tehnilise lahenduse väljatöötamiseks. Digitaalne terviselugu võetakse üleriiklikult kasutusele 2008. aasta lõpus.

Eesti E-tervise sihtasutuse juhatuse liikme Agu Kivimägi hinnangul on digitaalse terviseloo loomine Eesti riigi lähiaastate üks suuremahulisemaid ning olulisemaid infotehnoloogiaprojekte. Kuna digitaalne terviselugu puudutab iga eesti elaniku delikaatseid isikuandmeid, on Kivimägi sõnul süsteemi tehnilisele lahendusele väga ranged nõuded. “Turvalisuse aspektist vaadates tuleb digitaalse terviseloo lahendus samalaadne kui pankadel ja andmete õige kasutamise tagamiseks jätab süsteem igast päringust jälje,” kommenteeris Kivimägi.

Hewlett-Packard Eesti filiaali juhataja Tõnis Mäe sõnas, et kõiki eesti elanikke puudutava infotehnoloogilise projekti väljatöötamine on suur väljakutse, kuid ettevõte saab digiloo tehnilise lahenduse loomisega kindlasti edukalt hakkama. “Hewlett-Packardil on maailmas sarnaste meditsiinivaldkonna projektide teostamise pikaajaline kogemus, neid teadmisi kasutatakse ka Eesti digiloo lahenduse väljatöötamisel,” ütles Mäe. Näiteks on Hewlett-Packard loonud tervishoiuvaldkonna infotehnoloogilisi rakendusi Suurbritannias, Hispaanias, Austrias, Iirimaal ning ka Leedus. Eesti digitaalse terviseloo infotehnoloogilise lahenduse hanke võitnud konsortsiumisse kuulus peale Hewlett-Packard Eesti veel Microlink Eesti ja Icefire.

Sotsiaalministeeriumil on lähiaastatel paralleelselt digitaalse terviselooga plaanis välja arendada veel kolm üleriigilist e-tervise teenust: e-retsept, digiregistratuur ja digipilt. Sotsiaal­ministri Jaak Aabi sõnul on need projektid, mis toovad kasu igale Eesti elanikule. “E-tervise arendusprojektidest on kasu nii arstidele kui patsientidele. Arstil on parem ülevaade patsiendi tervislikust seisundist ja tema kolleegide määratud diagnoosidest ja ravist ning see viib ravikvaliteedi paranemisele,” ütles Aab.

Aabi sõnul on veelgi olulisem see, mida e-tervise projektid tähendavad iga inimese jaoks. “E-tervise teenuste ellu viimisel saab igaüks informatsiooni oma tervise kohta, olenemata asukohast ja ajast. Samuti muudab see tervishoiuteenuse saamise patsiendile mugavamaks – tulevikus ei pea enam röntgenpilti koridoris ootama ja analüüside tulemuse teada saamiseks arstile helistama,” tutvustas sotsiaalminister projektide eeliseid.

Digiloo süsteemi projekteerimisega alustatakse lähipäevil. 2007. aastal viiakse läbi pilootprojekt kuues Eesti tervishoiuasutuses ja 2008. aasta lõpuks peaksid digitaalse terviseloo süsteemiga olema liitunud ning seda kasutama kõik Eesti tervishoiuasutused, sealhulgas perearstid.

E-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kokku on e-tervise seaduse eelnõu valmimiseks ning nelja e-tervise projekti elluviimiseks kavandatud 36 miljonit krooni.

Septembris avati internetis aadressil http://foorum.e-tervis.ee/ e-tervise foorum, kus igaüks saab esitada küsimusi digitaalse terviseloo, digiregistratuuri, digipiltide ja digiretsepti projektide kohta, avaldada arvamust ja teha ettepanekuid.

Taustainfo digitaalse terviseloo kohta

* Toetudes Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringutele, aitaks terviseandmete digitaliseerimine Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu rohkem ning vähendada ravivigade arvu hinnanguliselt 600 võrra. Väheneksid ka ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused.

* Digilugu võimaldab saada arstil täieliku info patsiendi kohta. See võimaldab jälgida haiguse kulgu ajas. Näiteks kroonilise haiguse puhul saab arst hinnata, kas see süveneb või mitte.

* Digilugu võimaldab esimest korda hakata hindama ka süsteemi tervikuna iga konkreetse haigusjuhtumi kontekstis. Senised andmed paiknevad erinevates raviasutustes ega liigu piisavalt patsiendiga kaasa. Digiloo puhul saab ka hinnata, millises ravietapis on puudujääke olnud – kas ennetustegevuses, aktiivravis, taastusravis või hooldusravis.

* Digitaalne terviselugu võimaldab patsiendil näha arvutist oma terviseandmeid ning nende kasutamist. Arstil tekib õigus patsiendi terviseandmeid näha siis, kui ta vajab teavet inimese raviks või on patsiendi tervis ohus.

* Inimesel on õigus otsustada, kes tema andmeid kasutab ja vaatab. Patsient võib oma andmed sulgeda kui soovib – sel juhul arstid andmeid ei näe, kuid sellest tulenevalt läheb vastutus ravi tulemuste eest üle patsiendile. Erandjuhul, kui inimese elu on ohus, tekib arstil õigus patsiendi andmeid vaadata. Neid juhtumeid peab arst põhjendama ning põhjendusi hakatakse analüüsima.

* Üheks suurimaks hirmuks digiloo teenuse juurutamisel on andmete lekkimine. Patsiendid kardavad, et nende andmeid võivad vaadata arstid, kellel selleks vajadust pole. Digimaailm võimaldab aga andmete õiget kasutamist praegusest palju paremini jälgida, sest igast andmevaatamisest jääb maha jälg.

* Riik tagab andmete turvalise töötlemise ja läbipaistvad reeglid, samuti järelevalve ja sanktsioonid. Tehnoloogiliselt kaitstakse digiloo andmeid kõrgeimal tasemel – turvalisustase on võrreldav pankadega.

* Andmete kasutamine statistikas ja uuringutes reguleeritakse eraldi. See toimub üldjuhul läbi kodeerimiskeskuse isikustamata kujul. Andmeid saab kasutada ainult seadustes reguleeritud eesmärkidel ja viisil. Digiloo isikustatud andmetele ametnikud ja statistikud juurdepääsu ei oma.

* Kõik e-tervise seaduse eelnõu ja teenuste kohta käivad dokumendid pannakse üles Eesti E-tervise sihtasutuse kodulehele aadressil www.e-tervis.ee. Kõikide dokumentide ja uudiste kohta saab veebikülastaja avaldada arvamust. Inimesed saavad selle kodulehe kaudu osaleda näiteks digiloo andmekasutusreeglite loomisel (wiki.e-tervis.ee).

* Digitaalne terviselugu ning digiretsept võetakse kasutusele 2008. aasta lõpuks.

* 2007. aasta detsembriks võetakse kasutusele digipildid (ultraheli, filmid, röntgen) ja digiregistratuur.

Marika Raiski
meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
Tel 6 269 323
Mob 53 448 086
e-post: marika.raiski@sm.ee

Lisateave:
Tõnis Mäe
Hewlett-Packard Eesti filiaali juhataja
tel 681 3820, 512 5136

tonis.mae@hp.com

Margit Loikmaa
Eesti E-tervise SA
Sise- ja väliskommunikatsiooni projektijuht
tel 694 3982

e-post Margit@e-tervis.ee
09 Oktoober 2006
  Kommentaarid