Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Valitsus kiitis heaks krediidiasutuste seaduse muudatused

Valitsus kiitis heaks krediidiasutuste seaduse muudatused


Valitsus kiitis tänasel istungil heaks krediidiasutuste seaduse ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise eelnõu, millega uuendatakse oluliselt krediidiasutuste kapitalinõuete arvutamise põhimõtteid ning pankade järelevalvega seonduvat.

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on seadustada Eestis Euroopa Liidu direktiivid, mis sätestavad krediidiasutustele uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Uue raamistiku näol on tegemist viimaste aastate ühe olulisema finantssektori õigusaktiga EL-s, mis toob kaasa palju põhimõttelisi muutusi pankade kapitali piisavuse hindamisel . Uus kapitalinõuete arvutamise kord põhineb Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) juures tegutseva Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud kapitali adekvaatsuse raamistikul ja seetõttu mõjutab see lisaks Euroopa Liidule kogu maailma majandust. Kapitali adekvaatsuse all mõistetakse regulatiivse kapitali taset, mida pangad peavad oma tegevuse ja riskide katteks hoidma.

Muutused põhinevad kolmel võrdväärsel ja üksteist toetaval sambal. Esimene sammas kehtestab senisest riskitundlikuma kapitalinõuete arvutamise metoodika, teine sammas suurendab panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise osa järelevalve poolt pangale hinnangu andmisel ja kolmandaga soovitakse parandada turu läbipaistvust ja tagada turudistsipliin pankade suhtes kohaldatavatele ulatuslikumate avalikustamisnõuete abil.

Kui siiani on krediidiasutused arvutanud kapitalinõudeid suhteliselt jäikade ja kitsaste normide järgi, mida rakendatakse alates aastast 1988, siis uus arvutusmetoodika on oluliselt paindlikum ja riskitundlikum, sidudes kapitalinõuded pangasisese riskijuhtimise süsteemiga. Näiteks ei erista seni kehtiv kord sama tüüpi võlgnike riskitaset, eeldades, et kõigi eraisikute või ettevõtete krediidirisk on sama. Uued põhimõtted vähendavad kapitalinõudeid laenamisel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning tavatarbijatele, lisaks arvestatakse ka uute finantsinstrumentide teket turul. Uus kapitali adekvaatsuse kord võtab senisest enam arvesse panga riskijuhtimise taset ning võimaldab parema riskijuhtimisega pangal hoida vähem kapitali. Viimased EL-s läbi viidud uuringud on näidanud, et pankade kapitalinõuded võivad uute meetodite rakendamisel väheneda keskmiselt isegi kuni 15 protsendi võrra.

“See lubab pankadel laenuraha klientide jaoks odavamaks muuta ning tulenevalt sellest elavneb ka majandus. Samas on vähetõenäoline, et uued nõuded võiksid Eesti laenubuumi veelgi tagant tõugata,” selgitas rahandusminister Aivar Sõerd. “Esiteks lisandub operatsiooniriski katteks uus kapitalinõue – see peaks erinevate riskide, eelkõige krediidiriski katteks hoitava kapitali mahu vähendamist tasakaalustama. Teiseks on mitmed uuringud näidanud, et väiksemate pankade puhul ning seega ka väikestel pangandusturgudel nagu Eesti ei ole kapitalinõuete alanemine väga märgatav.”

Eelnõu toob kaasa ka uudse vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise, mis paneb pankadele kohustuse arvestada rohkem laenaja vajadusi ning tema laenu teenindamise võimekust. Ka tuleb laenaja tähelepanu senisest oluliselt enam juhtida laenamisega kaasnevatele võimalikele riskidele.

Veel ühe uue olulise täiendusena sätestatakse eelnõuga konsolideeritud järelevalve mudeli, mille kohaselt peaks kogu pangandusgrupi järelevalvet koordineerima grupi kõige kõrgema taseme üle järelevalve teostaja. Sellise tsentraliseerimise peamisteks eesmärkideks on vähendada pankade järelevalvelist koormust ja muuta tõhusamaks piiriülene koostöö erinevate finantsjärelevalve asutuste vahel.

“See uus põhimõte muudab üha tähtsamaks finantsinspektsiooni koostöö Rootsi järelvalveorganitega, kuna meie suurimad pangad on sealsete krediidiasutuste omandis,” selgitas rahandusminister uuenduse mõju Eesti pangandussektorile.

Eelnõu on suures osas välja töötanud finantsinspektsiooni juurde moodustatud töörühm koostöös Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajatega. Praeguste plaanide kohaselt jõustub seadus 2007. aasta alguses ning Eesti krediidiasutused peavad end sellega kooskõlla viima hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Kuna seaduse muutmise vajaduse tinginud direktiivid sätestavad sisuliselt samaväärse kapitalinõuete arvutamise korra ka investeerimisühingutele, siis tehakse sarnased muudatused käesoleva aasta sügisel ka väärtpaberituru seaduses.

Lisainfo:

Kristi Künnapas
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel. 6 113 035
Mob. 56 215672
E-mail: Kristi.Kynnapas@fin.ee

12 Oktoober 2006
  Kommentaarid