Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Uus eelnõu alandab paljusid riigilõive

Uus eelnõu alandab paljusid riigilõive


Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahandusministeeriumis ette valmistatud riigilõivuseaduse eelnõu, millega luuakse palju muudetud, süsteemitule ja ajale jalgu läinud riigilõivuseadusele uus struktuur, alandatakse mitmeid lõivumäärasid ning kehtestatakse mõned uued lõivustatud toimingud.

“Riigilõivude eesmärk ei ole riigile tulu teenimine. Seetõttu on eelnõus vähendatud lõivude määrasid nendes valdkondades, kus need olid põhjendamatult kõrged. Näiteks alanevad lõivud kinnistus- ja äriregistri toimingutelt,” selgitas uue eelnõu väljatöötamise vajadust rahandusminister Aivar Sõerd. Viimati tõsteti neid lõive 2000. aastal umbes 50% võrra.

Uus eelnõu lähtub senisest enam kulupõhisuse põhimõttest - riik küsib inimeselt nii palju raha, kui tema soovitud toimingu tegemiseks kulub, mitte rohkem. Teatud tingimustel on lubatud sellest põhimõttest ka loobuda - toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja avalikust huvist, eelkõige sotsiaal-majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtudes võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.

Seaduse üldosa korrastamise eesmärgiks on selgelt mõistetavate lõivustamise aluste abil saavutada ühtne lõivude määramise kord ning seaduse ühetaoline kohaldamine. Eelkõige vajavad selgemat määratlemist lõivustamisega seonduvad põhimõisted, nagu riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra alused. Uuest eelnõust on välja jäetud aktuaalsuse kaotanud sätted.

Erinevalt kehtivast seadusest on riigilõivude määrad uues eelnõus seotud riigilõivu võtja ning toimingu tegemise aluseks oleva õigusaktiga. Uus struktuur annab hea ülevaate iga ministeeriumi valitsemisalas tehtavatest lõivustatud toimingutest ning hõlbustab vajaliku määra leidmist ka riigilõivu tasuja jaoks.
Riigilõivumäärasid on kõige rohkem muudetud justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toimingute osas. Parema ettevõtluskeskkonna loomise eesmärgil vähenevad äriregistri toimingute eest võetavaid riigilõivumäärad ning ühtlustatud registri dokumendilõivud 2,5 korda. 235 krooni võrra vähenevad riigilõivu määrad mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest ja 500 krooni võrra pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest; enam kui poole võrra odavnevad kinnistusraamatu ja abieluvararegistri toimingud.

Oluliselt lõivudega seotud toiminguid on juurde lisatud lennuametile. Samuti tõstetakse eelnõuga lennundusega seotud lõivumäärasid, kuna need tuleb viia paremasse vastavusse toimingu kuludega ning kooskõlla teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sarnaste toimingute eest võetavate tasudega. Uuendusena kehtestatakse eelnõuga ka biomeetrilisi andmeid sisaldava reisidokumendi väljastamise eest võetav riigilõiv. Riigilõivumääraks sellise passi väljastamise eest on 450 krooni – see katab umbes 75% dokumendi väljastamiskuludest.

Eraldi osa eelnõust moodustavad riigilõivuvabastused, mis koondati nii seaduse üld- kui ka eriosast. Edaspidi on lõivust vabastatud näiteks juriidiliste isikute ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, samuti mitmed kohtutoimingud – näiteks registriasjades määruskaebuse esitamine notari kaudu, kehavigastuse või muu terviserikkega, toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine ja alaealise poolt määruskaebuse esitamine.

Seaduse jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2007.

Lisainfo:




Kristi Künnapas
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel. 6 113 035
Mob. 56 215672
E-mail: Kristi.Kynnapas@fin.ee
19 Oktoober 2006
  Kommentaarid