Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile väärtpaberituru seaduse muudatusettepanekud

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile väärtpaberituru seaduse muudatusettepanekud


Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile väärtpaberituru seaduse muutmise eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on harmoneerida Eesti õigusesse mitmed väärtpaberiturgu ja investeerimisteenuste osutamist mõjutavad Euroopa Liidu direktiivid.

Seadusemuudatusega viiakse Eesti õiguskord kooskõlla kokku nelja erineva direktiiviga, millest kõige kaalukam ja väärtpaberiturge enam mõjutavam on finantsinstrumentide turgude direktiiv, mis reguleerib põhjalikult investeerimisteenuste sisu ja ulatust, investeerimisühingu ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloaga seonduvat ning ka muid järelevalve aspekte. Lisaks sätestab direktiiv ühtsed standardid klientidele investeerimisteenuste osutamiseks. See on vajalik, kuna investeerimisteenus erineb oluliselt näiteks tavalisest laenuandmise teenusest. Viimase puhul ei teki kliendi ja teenuse osutaja vahel erilist usaldussuhet, vaid pigem müügisuhtele sarnane olukord: üks pool müüb teisele raha kokku lepitud hinna eest. Investeerimisteenuse puhul ajab üks pool teise asju kokku lepitud hinna eest.

“Selle direktiivi eesmärgiks on suurendada väärtpaberituru efektiivsust ehk parandada raha hankimise ja paigutamise võimalusi, soodustada liikmesriikide turgude omavahelist integreerumist ning parandada klientide kaitset ja investeerimisteenuste läbipaistvust,” selgitas rahandusminister direktiivi olulisust. “Seega peaks meie siseriikliku õiguse selle direktiiviga kooskõlla viimine mõjutama väga oluliselt investeerimisteenuste osutamist Eestis.” Eestis tegutseb hetkel üks reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, kelleks on Tallinna Börs, investeerimisteenuseid osutavad Eestis nii krediidiasutused, investeerimisühingud kui ka fondivalitsejad. “Käesoleva aasta alguses moodustas investeerimisteenuste osutajate poolt hallatavate klientide väärtpaberiportfellide maht ligi 10,5 miljardit krooni – möödunud aastal kasvas see rekordiliselt üle 5 miljardi krooni. See näitab omakorda Eesti inimeste üha suuremat huvi investeerimisteenuste vastu,” rääkis rahandusminister.

Finantsinstrumentide turgude direktiiviga kehtestatakse selge klientide klassifikatsioon, mis jagab teenuse tarbijad tavaklientideks, professionaalseteks klientideks ja investeerimisühingu võrdseteks vastaspoolteks. Need kolm klassi määravad teenuse osutaja hoolsuskohustuse ulatuse – mida väiksemate investeerimisalaste teadmiste ja oskustega on klient, seda selgem on investeerimisteenuse osutaja kohustus anda asjakohast infot, hinnata investeerimisteenuse sobivust kliendile ning olla teenuse osutamisel ka igas muus mõttes hoolikas. Kui klient annab investeerimisteenuse osutajale korralduse teha toiming oma varaga (nt osta või müüa väärtpabereid), siis peab teenuse osutaja täitma selle korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, arvestades sealjuures hoolsuskohustust ning võttesarvesse ka kõiki muid olulisi asjaolusid (näiteks korralduse täitmise hinda, kiirust, suurust jms).

Lisaks lihtsustab direktiiv investeerimisühingute piiriülest tegevust, mis annab välisinvestoritele oma koduriigi investeerimisühingute kaudu parema ligipääsu Eesti reguleeritud väärtpaberiturule. “Lihtsustatud ligipääsust võidavad nii Eesti börsiettevõtted kui ka investorid, “ selgitas rahandusminister Aivar Sõerd. “Esimestel on seeläbi lihtsam kapitali kaasata, teised võidavad eelkõige uute kauplejate tõttu tõusvast väärtpaberite likviidsusest.”

Eespool nimetatud muudatused muutuvad investeerimisteenuste osutajatele kohustuslikuks alates 1. novembrist 2007.

Teise ülevõetava direktiiviga kehtestatakse läbipaistvuse nõuded väärtpaberibörsidele, samuti ühtlustatakse kohustusliku turuinfo (nn korraldatud teabe) avaldamise nõudeid keele ning kanalite osas. Tulevikus peab börsiettevõte korraldatud teabe avalikustamiseks kasutama selliseid meediakanaleid, mis edastavad vajalikku teavet üle Euroopa Liidu.

Kolmandas õigusaktis, uues kapitalinõuete direktiivis sätestatakse sarnaselt krediidiasutustele uus kapitali adekvaatsuse kontseptsioon ka investeerimisühingutele. Investeerimisühingud peavad oma tegevuse direktiivi nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2007.aasta lõpuks.

Viimane vastuvõetav direktiiv on eelnevalt juba suures osas Eesti õigusesse harmoneeritud, seega ei tule ülevõtmispakkumiste osas väärtpaberite emitentide jaoks väga suuri sisulisi muudatusi. Täpsemalt reguleeritakse piiriüleseid ülevõtmispakkumisi ja täpsustatakse võimalike kaitsemeetmete kasutamise korda äriühingute ülevõtmisel. Peamise uue põhimõttena tuuakse meie õigusesse sisse väikeaktsionäride õigus nõuda oma aktsiate väljaostu, mis on väikeaktsionäride jaoks suhteliselt oluline muudatus ja annab senisest suurema võimaluse oma osalust ettevõttes realiseerida.

Eelnõu ja selle seletuskiri on kättesaadavad e-Õiguse infosüsteemis http://eoigus.just.ee/?act=6 <http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=160984> &subact=1&OTSIDOC_W=160984


Lisainfo:

Kristi Künnapas
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
Tel. 6 113 035
Mob. 56 215672
E-mail: Kristi.Kynnapas@fin.ee
14 November 2006
  Kommentaarid