Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
HIV/AIDSi ennetamine Eestis esimesel poolaastal 2006

HIV/AIDSi ennetamine Eestis esimesel poolaastal 2006



Täna tutvustas sotsiaalminister Jaak Aab valitsuse istungil HIV-nakkuse ja AIDSi ennetamise tegevuskava täitmist käesoleva aasta esimesel poolaastal.



Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul põhjustab HIV-epideemia Eestile jätkuvalt tõsiseid väljakutseid, kuid on võimalik märgata mitmeid positiivseid arenguid: „Epideemia peatamiseks ja inimeste riskikäitumise muutmiseks on oluline, et probleemi teadvustaks kõik ühiskondlikud tasandid. Viimase aasta jooksul on märgatavalt suurenenud nende organisatsioonide hulk, kes koos Sotsiaalministeeriumiga võtavad vastutuse ja näevad endal rolli HIV-epideemia peatamisel.”



Alates sellest aastast viiakse ennetustööd ellu riikliku HIV-i ja AIDS-i ennetamise strateegia järgi aastateks 2006–2015. Peamisteks rahastamisallikateks on Sotsiaalministeerium ja The Global Fund. Tegevused on planeeritud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusala jaoks. Tegevuste elluviimise edukusest sõltub HIV-nakkuse leviku pidurdamine ja elanikkonna hulka jõudva epideemia ennetamine Eestis. Kuna uues HIV-strateegias on mitmetele riiklikele partneritele nähtud ette uusi rolle, siis on 2006. aasta kujunenud n.ö. strateegia sissetöötamise aastaks.



Oluline on noortele suunatav ennetustegevus, kuna vaid õigeaegne töö noortega suudab Eestis ära hoida HIV kiire leviku seksuaalsel teel elanikkonna seas. Aasta esimeses pooles toimusid läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel, et leida parim lahendus kaasaegse tervisekasvatuse lülitamiseks uude õppekavasse. Haridus- ja Teadusministeerium on tegelenud ettevalmistustega noortelt-noortele koolituste ülevõtmiseks Global Fund’ilt järgmisel aastal ja toetanud HIV-ennetuslikke projekte koolides ja teavituskeskustes.



HIV-epideemia Eestis on otseselt seotud süstivate narkomaanidega. Üle poole HIV juhtumitest on seotud ühiste süstalde kasutamisega. Seetõttu on võtmevaldkonnaks HIV-nakkuse leviku pidurdamisel töö süstivate narkomaanidega. Sotsiaalministeeriumi haldusalas töötas 2006. aastal 26 süstlavahetuspunkti ja kolm madala läve keskust; metadoonravi pakuti 497 kliendile.



Ka meditsiinisüsteemile avaldab kasvav HIV-positiivsetest abivajajate hulk tõsist survet. Lähiajal jõuavad ligikaudu pooled tänastest HIV-nakatunutest haiguse staadiumi, kus nad hakkavad vajama antiretroviirusravi (ARV). Juba sel ja järgneval aastal suurenevad hüppeliselt kulutused HIV-nakatunute tervishoiuteenustele. Eesti riik rahastab antiretroviirusravi kõikidele abivajajatele sõltumata nende ravikindlustusest ja antiretroviirusravi kulud võivad aastal 2007 ulatuda kuni 115 miljoni kroonini. Üha rohkem nakatunuid vajab ka muid tervishoiuteenuseid.



Uue partnerina lülitus HIV-ennetustegevusse Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus (MEIS), mis lisas koolitusprogrammi mitte-eestlastest noorte laagrite juhtidele ja täiendas „Kodaniku käsiraamatut” HIV-teemaga. Haigekassa koos Eesti Seksuaaltervise Liiduga jätkab noortele seksuaaltervise-alase nõustamise pakkumist läbi noorte nõustamiskeskuste. Tervise Arengu Instituut koordineeris HIV-alaseid kooliõpilaste massikoolitusi. Toimus ka massimeediakampaania „Ära osale loosimises. Kasuta kondoomi“.



Vanglates toimuvad jätkuvalt tugigrupid ja osutatakse tervishoiuteenuseid (sh ARV-ravi) HIV-positiivsetele kinnipeetavatele. HIV-ennetamiseks jagatakse infomaterjale, kondoome ja tagatakse muude ühekordsete kaitsevahendite kättesaadavus. Kinnipidamisasutustes palju süstivaid narkomaane, kuid võõrutus- ja asendusravi võimalused vanglates on vähesed ja süstlavahetusteenust ei pakuta üldse. Hetkel toimub hindamine, kui palju lisakoormust tekitaks arestimajades metadoonravi pakkumine. Esimesel poolaastal tegeles Siseministeerium kutsetööohutuse tagamisega Politsei- ja Päästeametis ning lisas inimkaubanduse temaatika politseiametnike täiendkoolituse õppekavasse.


Üheks kriitiliseks küsimuseks on kvalifitseeritud inimressursi nappus. Suures osas on Eesti narkomaanidele suunatud teenuste süsteem alles väljakujunemisjärgus - valdkonna spetsialiste on vähe ja nende koormus on suur. HIV- ja narkomaania leviku peatamiseks on oluline keskenduda tervikliku narkomaanide rehabilitatsioonisüsteemi väljakujundamisele.



Eestit iseloomustab endiselt HIV/AIDSi kontsentreeritud epideemia, mille puhul HIV-levik süstivate narkomaanide seas ületab 5%, kuid rasedatel naistel jääb alla 1%. Eelmisel aastal registreeriti 621 ja 2006. aasta esimesel poolel 332 uut HIV-nakkuse juhtu. Kuigi alates aastast 2002 on langenud uute HIV-juhtude arv, siis HIV-nakatunute koguarv tõuseb aasta-aastalt. Kokku on aastate jooksul HIV-viirus diagnoositud 5 558 inimesel, AIDS 112 inimesel (seisuga 13.10.2006).

Üha enam registreeritakse seksuaalsel teel saadud nakkusjuhte – kui epideemia algusaastal, 2000. aastal, moodustasid 90% anonüümsetes AIDSi –kabinettides registreeritud juhtudest süstivad narkomaanid, siis selle aasta esimeses pooles olid vaid 50% uutest juhtudest registreeritud süstivate narkomaanide seas.





Katrin Pärgmäe
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
+372 626 9321
+372 56 623 823
23 November 2006
  Kommentaarid