Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
teadus.ee nr 66

nädal.mõttes

“Armastuselt ei võta tükki küljest, kui mõistame armastuse
biokeemilist alust.”
USA religiooniuurija ja kirjamees Sam Harris


nädal.arvus

Magnetiline põhjapoolus liigub praegu 40 km aastas põhja
poole. Alates oma avastamisest 1831. aastal on see liikunud
1100 km. Kõige lähemal geograafilisele põhjapoolusele on see
umbes 2030. aastal
Allikas: National Geographic, dets 2006

nädal.pildis

Vägev magnet. Novembri keskel testiti maailma suurimat
ülijuhtivat magnetit. See asub tuumauuringute keskuse CERN
Genfi kiirendiosakonnas. Atlase nime kandva detektori
toroidaalne magnet hakkab püüdma saladust, miks osakestel ja
seega ka meil kõigil on üldse mass. Suure hadronite põrgataja
(Large Hadron Collider) poolt kiirendatud prootonid
kihutatakse üksteise vastu. Ning Atlas püüab leida jälge
tekkivast Higgsi bosonist. Loodetakse ka leida jälgi
lisadimensioonidest ning täiustada osakeste standardmudelit.
Magnet on valmistatud kaheksast ülijuhtivast mähisest, igaüks
26 korda 5 meetrit suure ja 100 tonni kaaluva struktuuri
sees. Voolutugevuseks saavutati 21 000 amprit, mis on 500
amprit enam, kui pidevalt vajatakse.
Testi jooksul püüdsid detektorid kinni kosmiliste kiirte
koostises olevaid müoone.
Allikas: New Scientist, 25. nov 2006. Foto: CERN

täna.kavas



to.imetaja

TEADUS JAHIB TOIDUVÕLTSIJAID

Doping spordis on naljanumber selle kõrval, mis toimub
toiduainetööstuses. Õigemini toiduaineid võltsivas tööstuses.
Ühendkuningriikide toidu- ja standarditeagentuur tegi
kindlaks, et näiteks 54 protsenti kottidest, mis kaupluses
kandsid basmati riisi silti, sisaldasid enam või rohkem mõnda
odavamat riisisorti. Basmati riisi kasvatatakse vaid Gangese
tasandikel ja Põhja-Indias ning Ida-Pakistanis. Täpselt
samamoodi ei saa olla kindel, kas nn orgaaniline porgand pole
mitte tavaline porgand. 2 protsenti Ühendkuningriikide
baarides müüdavast kallist džinnist ja vodkast on segatud
odavamaga. Mõned kauplustes müüdavad kanad sisaldavad 55
protsenti vett, mis on seotud veise ja sea valkude abil.
Euroopa tervisekaitseametid jooksevad toidu võltsijatega
võidu nagu dopingukütid dopingufirmadega spordis. On
kasutusele võetud geneetilised meetodid, isotoopkoostise
mõõtmised ja mis iganes täppisanalüüsid, määramaks, kas
Kreeka külmpressitud oliivõli on ikka kasvatatud Kreekas.
Kuid mahetoodete jaoks häid testimeetodeid pole, sest näiteks
Ühendkuningriikides on lubatud maheloomadele kord aastas anda
antibiootikume ja kunstväetiseid orgaanilistest väetistest
toidus eristada pole võimalik.
Küll aga on geneetilist testimist kasutatud Eesti pättide
tabamiseks. Nimelt enne EL-i astumist tegutses kuldne võiring
Saksamaa ja Eesti vahel. Saksast sõitis võikoorem Eestisse,
saades eksporttoetust. Ja siis pakiti või Eesti paberisse
ning saadeti oma või pähe koorem Saksasse, saades sealt
peatselt EL-iga ühinevate riikide eksporttoetust. Lähemal
uurimisel selgus, et suuresti on tegu ikka ühe ja sama võiga,
mis muudkui sõitis külmautodes Saksamaa ja Eesti vahel.
Kontrollid mõõtsid vesiniku ja hapniku isotoopset koosseisu
võis ja jõudsid järeldusele, et see on tehtud hoopis
Iirimaal. Sellest toredast nipist kirjutas 11. novembri New
Scientist.
Nii et. Kui lähete poodi ja otsustate kallima ning
väidetavasti tervislikuma toidu kasuks, pole veel kindel, et
saate selle, mida loodate. Puhas mahe õunamahl võib vabalt
osutuda koosnevaks kiirkasvatatud Kuuba suhkruroo nestest. Ja
Parma sink võib olla sirgunud hoopis Poola lehma küljes. Et
aga ehedat võltsist eristada, läheb vaja nii palju raha, et
parem siis juba süüa kulda.
Tiit Kändler


vänge.lugu

KOORILAUL PARANDAB KÕNEVÕIMET

Koorilaul võib aidata ravida isegi ajukahjustusest tingitud
kõnehäireid. Inimestel, kes kannatavad afaasia ehk
kõnehalvatuse all, on ajuhäired, mis takistavad neil kõnelda
ja kõnest aru saada. Neuroloogid on ammu teadnud, et vahel
suudavad sellised patsiendid sõnu laulda. Arvatakse, et
laulmine aeglustab kõne kiirust ja teeb sõnade hääldamise
kergemaks. Kanada Montreali ülikooli teadlane Isabelle Peretz
ja ta kolleegid lasksid afaasiat omavaid inimesi laulda
tuntud ja tundmatuid laule üksi ja kooris. Üksilaulmine kõnet
ei parandanud, kuid kooris laulmine parandas kõnevõimet
dramaatiliselt. Peretz kinnitab, et mitte laulmine ise ei
aita keelemälu taastda, vaid lauljate vaheline kogemuse ja
meeleolu jagamine.
Allikas: New Scientist, 25. nov. 2006



euroopa.mõtleb

KUIDAS KOGEDA MITTEKOGETUT

Pime mees, kes kannatab déjà vu all tundub kui kurt, kes
kurdab müra üle. Kuid nii see on. Déjà vu efekti ehk tunnet,
justkui olete midagi juba üle elanud, mida kindlasti teha
pole saanud, on püütud seletada nõndagi, et pildid ühest
silmast on võrreldes teise silma omadega veidi hilinenud.
Kuid Leedsi ülikooli teadlased Akira O’Connor ja Chris Moulin
on jõudnud järeldusele, et sellised kooskogemused nagu
näiteks tõmbluku avamise heli koos mõne muusikapalaga või
siis vestluskatke mõne söögisaali sumina taustal võivad
vallandada ka pimedatel isikutel déjà vu tunde.
See räägib vastu déjà vu optilise tekke teooriale. Kuid déjà
vu tunne on nõnda subjektiivne, et tundub, justkui poleks eri
isikute kogemuste vahel ühisosa. Teadlastel tuleb see veel
leida.
O’Connori doktoritöö käsitleb déjà vu esilekutsumist hüpnoosi
abil. Ühes eksperimendis paluti üliõpilastel neile ette
näidatud sõnad meelde jätta. Hüpnoosi all aga kästi need
unustada. Hiljem näidati neile samu sõnu, et esile kutsuda
tunnet, justkui oleks nad neid kusagil näinud. Ja pooled
katsealustest ütlesidki, et tekkis déjà vu sarnane kogemus.
Kuid déjà vu uurimine pole kerge, sest seda pole soovi peale
kusagilt võtta.
Allikas: AlphaGalileo


AVASTATI KOSMILINE GAMMAKELL

Astronoomid on avastanud ilmaruumist esimese väga suure
energiaga gammakiirguse moduleeritud signaali. Korrapäraseid
signaale on vastu võetud alates 1960. aastatest, mil avastati
esimene raadiopulsar. Kuid Väikese Rohelise Mehikese-1 nime
saanud pulsar oli 100 000 korda nõrgem kui see, millest
teatati ajakirja Journal of Astronomy and Astrophysics 24.
novembri numbris.
Signaal tuleb 2005. aastal avastatud kaksiksüsteemist LS
5039, mis koosneb massiivsest, 20 korda Päikesest suuremast
sinisest tähest ja tundmata objektist, milleks võib olla must
auk. Nad on üksteisele viis korda lähemal kui Maa Päikesele
ning tiirlevad ühise keskme ümber nelja-päevase perioodiga.
Sellisel süsteemil saab uurida osakeste kiirendamist mustade
aukude läheduses. Durhami ülikooli astronoom Paula Chadwick
ja tema kaaslased loodavadki leitud kaksiku abil mustade
aukude iseloomu uurida.
Vt lähemalt http://www.pparc.ac.uk/Nw/hess.asp ja
http://www.mpi-
hd.mpg.de/hfm/HESS/public/PressRelease/LS5039Press-
2006/PressRelease_E.html
Allikas: AlphaGalileo


tuuma.jaam

URAANI HINNAD KULGEVAD ÜLESMÄGE

Vastupidiselt meie tuumagurude kinnitusele on uraani hinnad
maailmaturul kindlal tõusujoonel. Uraanikaevandustesse
investeeritakse usinalt, kuid neid pole siiski piisavalt.
Pärast üleujutust Kanadas asuva Cameco firma Cigar Lake´i
kaevanduses arvatakse uraani hind tõusvat 70 dollarini
naelalt. Novembri esimesel nädalal tõusis see tervelt 7
protsenti.
Tuumajaamad toodavad 16 protsenti maailma elektrist.
Austraalia toodab 40 protsenti maailma uraanist ja väidab, et
võib 15 aastaga luua tuumaenergeetika, mis suudab võistelda
kivisöe ja naftaga. Praegu Austraalias tuumajaamu pole.
Igal viimase viisaastaku aastal on uraani hind tõusnud 45
protsenti. See ületab vase ja nikli 23-protsendise hinnatõusu
aastas. “Uraani hinna tõusu ei peata miski, kui ei juhtu
mõnda suurt õnnetust tuumajaamas,” kommenteerib
Massachusetssi tehnikaülikooli füüsik Thomas Neff. 20 aastat
pärast Tðernobõli avariid olid hinnad madalad ning kaevandusi
ei avatud.
International Herald Tribune, 7. nov 2006


lugemis.vara

LÄBI LUGEDA ENNE LENDU MARSILE!

Towards Mars! Extra
Raud Publishing, Helsinki-Tallinn
Kõvad kaaned, suur köide, 168 lk

http://www.rahvaraamat.ee/ ?
id=62&no=R008946&PHPSESSID=9ee75e62d98b385a61bf64ab161ceac5


Aastal 2000 ilmunud Marsi-kogumiku äsjailmunud järg.
Suurejoonelise kujundusega maailmatasemel kogumik annab
sügava ja arusaadava pildi Marsi uurimise minevikust,
olevikust ja tulevikust. Ohtralt illustreeritud ja
infograafikaga varustatud. Artiklid maailma kosmoseteaduse
tippudelt. Sisaldab ka põhjaliku registri nii I kui II köite
kohta. Mõlemat müüakse Rahva Raamatus.
Kui 7. novembril toimus Euroopa Kosmoseagentuuri ESA
peakorteris Pariisis teadusnõukogu koosolek, jagati selle
osavõtjatele üht põhjalikku raamatut Marsist. Pealkirja
taga “Towards Mars! Extra” (Marsi poole! Ekstra) on eelkõige
ühe eestlase aastatepikkune töö. See mees on Paul Raudsepp,
pikka aega Soomes tegutsenud kirjastaja, kes nüüdseks on
taastanud oma kunagised sidemed nii Tallinna kui sünnilinna
Narvaga.
Aastal 2000 ilmutas kirjastaja Paul Raudsepp esimese Marsi-
kogumiku, “Towards Mars!” Nüüd siis tuli sellele järg.
Ingliskeelse kogumiku eripäraks on see, et autorid on
eranditult kosmosemaailmas tunnustatud teadlased. Esindatud
on sakslased, ameeriklased, jaapanlased, inglased. Nii NASA
kui ESA kui Jaapani juhtivad kosmoseteadlased.
“Need uurijad on väga hõivatud inimesed, niisiis võttis kolm
aastat aega, et kõigilt lood kätte saada,” kommenteerib
Raudsepp. Raamatus avaldatud lood on originaalartiklid,
ekstra selle jaoks kirjutatud. Mis pole maailma
populaarteaduslikes kogumikes just kõige tavalisem. Raudsepp
toob esile California Tehnoloogiainstituudi teadlase Albert
Haldemanni artiklid Marsi kulgurite Spirit ja Opportunity
saamisloost. Haldemann on NASA projekti Mars Exploration
Rover juhtivteadlane. Pole siis ime, et artiklid on
varustatud hulga suurepäraste fotodega Marsist ja seal siiani
ringi uitavatest kulguritest, kelle eluiga on osutunud
pikemaks, kui kõige optimistlikum projekti osaline lootis.
Mars Express tiirleb ümber Marsi kolmandat aastat. Ning selle
kõrge lahutusvõimega stereokaamera loomist juhtinud Berliini
Vaba ülikooli professor Gerhard Neukum pole asjata uhke, et
praegu on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10
meetrit piksli kohta. “Järgmise kahe Maa-aasta jooksul
kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist,” lubab Neukum.
Raamatus on visandatud ka tulevikunägemus. Mis seisneb
selles, et ESA lennutab aastal 2030-2040 Marsile inimesed.
Soome meteoroloogiainstituudi professor Risto Pellinen juhib
tähelepanu, et Marsi teadusliku uurimise algusest möödub
varsti 400 aastat. 1608. aastal nägi Galieo Galilei oma
parima teleskoobiga Marsi muutuvaid faase. Marsi
kaardistamise algatasid 1830. aastal saksa astronoomid
Wilhelm Beer ja Johann von Mädler. 1877. aastal laskis
itaallane Giovanni Virginio Schiapelli Marsi pinnavormide
kohta käibele termini “canali”, mis ekslikult tõlgiti
kanaliteks. Tegelikult mõtles itaallane voolusänge, mis
ühendavad meresid ja järvi. Nüüd on tänu Marsi-laevadele
teada, et Marsi ilmastik on olnud kunagi soojem ja märg,
nõnda et mõned pinnavormid on kujundatud tõepoolest voolavate
vete poolt.
Helsingis ja Tallinnas elav kirjastaja Paul Raudsepp on
avaldanud kaks raamatut Marsi uurimisest, mis koondavad
endasse nii selle planeedi uurimise mineviku kui võimaliku
tuleviku. Marsi uurijatel on oma ühing, International Mars
Exploration Working Group. Marssi uurivates laevades on palju
ka Soomes valmistatud instrumente. Perekonnakirjastus Raud
Publishing, kel on aastast 1990 tütarfirma ka Tallinnas,
tahab olla hea kahes asjas. “Üks on populaarteadus, teine
Põhja-Euroopa ajalugu,” ütleb 1943. aastast Helsingis elav
Raudsepp, kes on koos Eesti Kunstimuuseumiga avaldanud ka
raamatu baltisaksa portreekunstist Eestis.
Marsi-raamatu tarbeks jäi saamata ühe Hispaania eksobioloogi
artikkel elu võimalikkusest Marsil,” kahetseb Raudsepp. Kuid
igal asjal on ka oma hea külg. “Saan hakatagi plaanima Marsi
võimaliku eluga seonduvat köidet.” 2005. aasta augustis
osales Paul Raudsepp teadus.ee vee-teemalises suvekoolis
Käsmus, kus kõneles veest Marsil.
teadus.ee
04 Detsember 2006
  Kommentaarid