Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Olmejäätmete sortimine muutub aina olulisemaks

Olmejäätmete sortimine muutub aina olulisemaks

Peagi kehtima hakkav keskkonnaministri määrus “Olmejäätmete sortimise
kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” kohustab kohalikke
omavalitsusi korraldama jäätmete sortimist ja taaskasutatava materjali
liigiti kogumist.

“Olmejäätmete sortimise ja taaskasutatava materjali liigiti kogumise
kohustus on sätestatud juba Jäätmeseaduses, keskkonnaministri poolt
tänavu 16. jaanuaril allkirjastatud määrus kehtestab olmejäätmete
sortimise korra, sorditud jäätmete liigitamise alused ja täpsustab
omavalitsustele pandud kohustusi,” ütles Keskkonnaministeeriumi
jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.

Määruse eesmärk on suurendada olmejäätmete taaskasutamist ehk vähendada
prügilasse ladestatavate jäätmete kogust, seejuures on korralduslik roll
kanda just omavalitsutel.

“Omavalitsustel tuleb otsustada, kas nad loovad oma elanikele
võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused ja
kehtestavad seejärel kohustuse sortida jäätmeid juba tekkekohas, näiteks
kodus või kontoris,” täpsustas Kuusk. “Teine võimalus on lubada
sortida juba segunenud jäätmeid, seda siis üldjuhul
jäätmekäitlusettevõttes.”

Kuusk tõi positiivse näitena Tallinna linna, kus on hakatud rakendama
esimest varianti ehk elamupiirkondadesse on paigaldatud olmejäätmete (nt
paberi ja kartongi, pakendite) eraldi kogumiseks konteinerid. “On
oluline, et inimeste jaoks oleks jäätmete sortimine võimalikult mugav,
et neil tekiks motivatsioon seda teha ja võimalikult palju jäätmeid
läheks taaskasutusse.”

Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on parem lahendus
sellegi poolest, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi
ja parema taaskasutamise võimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud
jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega (nt toiduained), mis
määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi
võimatuks. Olmejäätmete sortimisel tuleb esialgu liigiti koguda paberit
ja kartongi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid aia- ja
haljastusjäätmeid.

Ka enamuse EL liikmesriikide praktika olme- ja nendesarnaste
tavajäätmete taaskasutuse edendamisel on suunatud siiski teatud
jäätmeliikide tekkekohas liigitikogumisele.

Lisainfo:
Kaili Kuusk,
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
626 2866

Agnes Jürgens,
Avalike suhete osakonna nõuniku kt
626 2811
19 Jaanuar 2007
  Kommentaarid