Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Eesti huvides on üksmeelne ja tugev Euroopa Liit

Eesti huvides on üksmeelne ja tugev Euroopa Liit

*Eesti sõnastas oma eesmärgid Euroopa Liidus Saksamaa eesistumise ajal*

Alates 1. jaanuarist lasub ühel Euroopa Liidu liikmesriigil, Saksamaal,
ühenduse ees eriline vastutus. Nimelt sai Saksamaast Euroopa Liidu
eesistujamaa, kelle ülesandeks on juhtida ja suunata ühenduse tööd.
Eesistujamaa vahetub iga kuue kuu tagant. Eesti kord see roll üle võtta
saabub praeguste kavade kohaselt alles 2018. aastal.

Eesistujatel on alati oma eesmärgid ja sihid, milleni nad tahavad jõuda,
ning teemad, mida nad kõige olulisemaks peavad. Eesistuja eesmärkidest
lähtuvalt sõnastavad oma prioriteete ka Euroopa Liidu liikmesmaad. Nii
määratles ka Eesti valitsus hiljuti oma eesmärgid ja põhimõtted, millest
Euroopa Liidu otsustusprotsessis lähtuda. Samas tehti kokkuvõtteid
eelmisel eesistumisperioodil saavutatust.

Soome eesistumine 2006. aasta teisel poolel kulges Eesti jaoks edukalt –
saavutasime pea kõik seatud eesmärgid. Näiteks pandi paika tähtaeg, mil
Eesti liitub Schengeni ruumiga, mis tähendab, et alates käesoleva aasta
lõpust Euroopa Liidu piiridel enam Eesti kodaniku käest passi ei küsita.
Tõsi, esialgu kehtib see vaid maa- ja merepiiri kohta, lennujaamades
kaob passikontroll 2008. aasta märtsis.

Eesti seisukohalt oli ka väga positiivne, et oktoobris toimunud
mitteametlikul Euroopa valitsusjuhtide kohtumisel Venemaa presidendi
Vladimir Putiniga tõestas Euroopa Liit, et on valmis rääkima Venemaaga
nii-öelda ühel häälel, st esitama seisukohti ühenduse nimel tervikuna.

Ühe olulisema saavutusena Soome eesistumisperioodil võib nimetada
kokkuleppeid Euroopa Liidu edasise laienemise osas. Detsembris kinnitas
Euroopa Ülemkogu jätkuvat huvi Euroopa Liidu edasise laienemise vastu,
seadmata täiendavaid kriteeriume riikidele, kes tulevikus sooviksid
liiduga ühineda.

Euroopa Liidu laienemine on Eesti peamiseks eesmärgiks ka Saksamaa
eesistumise ajal, mis kestab jaanuarist juuli lõpuni. Miks see meile nii
oluline on? Lühike vastus on, et liidu laienemisel suureneb meie heaolu
ja turvalisus. Et ühineda Euroopa Liiduga, tuleb täita paljud ranged
tingimused ja viia läbi suured ümberkorraldused, seda nii majanduses kui
poliitikas. Euroopa Liidu liikmestaatust ei saa riik, kus pole
korralikult toimivat turumajandust ja demokraatiat või kus ei austata
inimõigusi. Mida suurem selline turvaline ala meie ümber on, seda parem.

Samal ajal on Eesti nagu kogu Euroopa Liidu huvides, et see üha suurema
arvu liikmesriikidega piirkond oleks tugev ja toimiv. Selle nimel
koostatigi paar aastat tagasi kõikide liikmesriikide (ja ka tollaste
kandidaatriikide) poolt Euroopa Liidu uus alusleping – Euroopa
põhiseaduse leping. Leping pidi jõustuma juhul, kui selle
ratifitseerivad kõik Euroopa Liidu maad. Ehkki enamik liikmesriike on
seda teinud (Eesti nende hulgas), ütlesid Prantsusmaa ja Holland
rahvahääletustel lepingule "ei".

Ometi tuntakse institutsionaalsete ümberkorralduste vastu suurt vajadust
ning Saksamaa on võtnud põhiseaduslepingu päästmise oma südameasjaks. Ka
Eesti üks eesmärke sel poolaastal on, et Saksamaa eesistumise lõpuks
oleks selge, kuidas lepinguga edasi minna. Samas tuleb meil seista hea
selle eest, et kui lepingu praegust versiooni muutma hakatakse – ja
praeguse eesistuja arvates on muudatused möödapääsmatud –, tehtaks seda
minimaalselt. Lõppude lõpuks oli Euroopa põhiseaduse leping üks suur
kompromiss, milles kätkeb habras huvide tasakaal.

Euroopa Liidu laienemine ja põhiseaduse leping ei ole muidugi ainsad
eesmärgid, mida Eesti Saksamaa eesistumise ajaks on püstitanud. Kokku on
valitsus formuleerinud 11 olulist teemat.

Saksamaa eesistumise perioodi mahub ka üks pidulik sündmus. 25. märtsil
möödub 50 aastat Rooma lepingute sõlmimisest, millega loodi Euroopa
Majandusühendus.

Kuigi juba 9. mail 1950. aastal esitas Prantsusmaa tollane välisminister
Robert Schuman Euroopa ühendamise idee – mille järgi tähistatakse
Euroopa päeva -, peetakse 25. märtsi 1957 Euroopa Liidu alguskuupäevaks.

Arvestades, kui edukaks projektiks Euroopa Liit aastakümnete jooksul on
kujunenud, on eurooplastel küllalt põhjust seda juubelit tähistada.
Üritusi on kavandatud kogu 2007. aastaks, rõhuga märtsikuul ja
tavapärasel Euroopa päeva tähistamisel 9. mail. Aset leiavad
konverentsid, festivalid, näitused, kontserdid jne. Eestil on muude
tegevuste hulgas plaanis metsaistutustalgud, jätkates nii Euroopa
Liiduga ühinemisel miljoni puu istutamise algatust.

Rooma lepingute 50. aastapäev annab ka võimaluse analüüsida, mida
Euroopa Liit tema liikmesriikidele, aga eelkõige kodanikele on andnud.
Kasu, mida Eestimaa elanik on tänu Euroopa Liidule saanud, peaks olema
kõigile üsna ilmne, olgu nendeks tõenditeks ühenduse rahadega remonditud
maanteed või üldine elatustaseme tõus.

Aga ehkki meie riik kuulub Euroopa Liitu varsti juba kolm aastat, on see
paljudele Eesti kodanikele ikka pisut kauge ja võõras asi. Teavitustöö
laiemale avalikkusele Euroopa Liidust ning Eesti huvidest ja osalusest
ühenduse otsustusprotsessis on jätkuvalt valitsuse prioriteet.

Seetõttu tegutseb jätkuvalt üle-eestiline euroteavitusvõrgustik, mis
rajati juba aastaid enne Euroopa Liiduga liitumist. Lääne-Viru maakonnas
võib kodanik esmase EL teabe saamiseks pöörduda maavalitsuses töötava
teabekorraldaja Anne Mäeotsa poole (Kreutzwaldi 5 Rakvere või e-posti
aadressil anne.maeots@l-virumv.ee <mailto:anne.maeots@l-virumv.ee>).

Villu Känd Anne Mäeots
EL teabetalituse juhataja EL teabekorraldaja
Riigikantselei Lääne-Viru maavalitsus
12 Veebruar 2007
  Kommentaarid