| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
Värske uuringu kohaselt mõjutavad keskkonnatasud energeetikasektorit aktsiisist enam
|
Värske uuringu kohaselt mõjutavad keskkonnatasud energeetikasektorit aktsiisist enam
Täna avalikustatud energiatoodete uuringu kohaselt omavad keskkonnatasud võrreldes aktsiisimaksuga märkimisväärselt suuremat mõju nii keskkonnaeesmärkide saavutamisele kui ka elektrienergia hinnale.
Tallinna Tehnikaülikooli teadalaste poolt rahandusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring on osa ökoloogilise maksureformi järgmiste sammude kavandamisest.
"Tegemist on väga põhjaliku ülevaatega erinevatest võimalustest energeetika maksustamisel. Uuring hõlmab energiatoodete maksustamise mõjusid tarbimisele, tehnoloogiale, keskkonnale, ettevõtlusele ja inimestele," selgitas rahandusminister Aivar Sõerd. "Et peame EL direktiividest lähtuvalt alates 2010. aastast elektrienergia tarbimist maksustama hakkama, oli oluline teada saada, milline mõju oleks erinevatel aktsiisimääradel Eesti energeetikaturule ja tarbijale. Ilma uuringuteta ei ole selliste otsuste langetamine võimalik.”
Uuringu raames on läbi mängitud kolm erinevat stsenaariumi. Analüüsiti, kuidas elektrienergia ja maagaasi puhul erinevate aktsiisi ja keskkonnatasude kombinatsioonide rakendamine mõjutab:
- keskkonna- ja energiamajanduse eesmärkide saavutamist;
- energiatoodete osakaalusid energiabilansis;
- kütuste hindasid ning mõjusid ettevõtlusele ja inimestele.
Uuringus leiti, et keskkonnatasudel on võrreldes aktsiisimaksuga märkimisväärselt suurem positiivne mõju keskkonna eesmärkide saavutamisele. Kui tõsta keskkonnatasusid aastas 20 protsendi võrra, saaksid eelise taastuvad energiaallikad ja maagaas: nende osakaal energiabilansis hakkaks suurenema. Ka elektrienergia hinnale omavad keskkonnatasud vaadeldud stsenaariumite puhul suuremat mõju kui aktsiis.
Samuti leiti, et kodu- ja äritarbija poolt tarbitava elektrienergia maksustamine erineva aktsiisimääraga eesmärgiga säästa elektrienergiat ei ole põhjendatud, sest elektrienergiat tuleb säästa nii tööstuses, teeninduses kui ka kodus.
Ökoloogiline maksureform on meetmete kompleks, mille raames suurendatakse keskkonna ja loodusvaradega seotud makse ning vähendatakse tööjõuga seotud makse eeldusel, et üldine maksutase ei tõuse. Ökoloogiline maksureform hõlmab kolme komponenti: energiamaksud, transpordimaksud ning saastamise ja loodusvaradega seotud maksud.
Uuringu täistekstiga saate tutvuda siin: http://www.fin.ee/doc.php?76661
NB! Teatele on lisatud tänasel pressikonverentsil kasutatud materjalid - rahandusminister Aivar Sõerdi presentatsioon .ppt formaadis, TTÜ dotsendi Juhan Valtini presentatsioon .ppt formaadis ja uuringutulemuste kokkuvõte .rtf formaadis.
<mailto:kristi.kynnapas@fin.ee>
Kristi Künnapas
Rahandusministeerium
Kommunikatsiooniosakond
tel 611 3035
gsm 56215672
e-post: Kristi.Kynnapas@fin.ee
|
|
12 Veebruar 2007
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
