Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Eesti keskmine piimatoodang suureneb jätkuvalt

Eesti keskmine piimatoodang suureneb jätkuvalt





01.01.2007 seisuga oli piimaveiste jõudluskontrollis karju 1475 ja lehmi 99
597, mis moodustab 91,5% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis
olevaid lehmi Järvamaal (16 204), Lääne-Virumaal (12 257), Pärnumaal (11
278) ja Jõgevamaal (10 415).



Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2006.
aasta keskmine piimatoodang 6862 kg. Võrreldes 2005. aastaga on piimatoodang
suurenenud 353 kg, võrreldes 2003. aastaga aga tervelt 1169 kg.



Esimest korda ületas keskmine piimatoodang eesti holsteini tõugu lehmadel
7000 kg ja eesti punast tõugu lehmadel 6000 kg piiri: eesti holsteini tõu
keskmine piimatoodang oli 7069 kg ja eesti punasel tõul 6338 kg. Eesti
maatõu keskmine piimatoodang oli 4394 kg.



Kui 2005. aastal ületas keskmine piimatoodang 7000 kg piiri vaid Põlvamaal,
siis 2006. aastal oli tervelt viies maakonnas toodang üle 7000 kg. Nagu ka
2005. aastal, on kaks kõrgeima toodanguga maakonda samad: Põlvamaa (7715 kg)
ja Tartumaa (7521 kg). Kolmandale kohale on aga tõusnud Lääne-Virumaa (7256
kg). Järgnevad Järvamaa (7210 kg) ja Jõgevamaa (7182 kg).



Parimad karjad aasta keskmise piimatoodangu järgi olid järgmistel
loomaomanikel:

3-10 aastalehmaga karjadest Rein Kruus (karjas 10 lehma) - 9309 kg,

11-100 aastalehmaga karjadest Lea Puur (karjas 33 lehma) - 11 907 kg,

üle 100 aastalehmaga karjadest OÜ Põlva Agro (karjas 1134 lehma) - 11 145
kg.



Oma grupis on Lea Puur parima karjana juba kuuendat aastat, OÜ Põlva Agro
aga neljandat aastat järjest.



Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida
madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem
on piim.

2006. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste
loomaomanike karjades:

3-10 aastalehmaga karjadest Viive Jaani Läänemaalt (karjas 4 lehma),

11-100 aastalehmaga karjadest Silva Maidre Pärnumaalt (karjas 16 lehma),

üle 100 aastalehmaga karjadest Aardla Piimaühistu Tartumaalt (karjas 133
lehma).



Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2007 seisuga 43 seafarmi ja 17 380 siga,
mis moodustab 45,9% põhikarja sigadest Eestis. Võrreldes eelmise aasta
algusega, on jõudluskontrollis olevate sigade arv suurenenud 628 sea võrra.



Suurima viljakusega emised olid Ermo Sepa talus, Osaühingus Pihlaka Farm ja
Osaühingus Kehtna Seakasvatus. Ermo Sepa talus sündis 11,9 elusat põrsast
pesakonnas, Osaühingus Pihlaka Farm oli emiste keskmine viljakus 11,7 ja
Osaühingus Kehtna Seakasvatus 11,4.

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati Osaühingus Pihlaka Farm (11,5).
Sellele järgnesid võrdse tulemusega (10,4) OÜ Kehtna Seakasvatus ja OÜ
Estpig.



Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2007 seisuga 356 karja 10 046
veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate
lihaveiste arv suurenenud tervelt 1794 veise võrra.



Kõige rohkem lihaveiseid on aberdiin-anguse tõugu (2978), seejärel herefordi
(2706) ja limusiini (2450) tõugu. Aberdiin-anguse tõugu veiste arv on
tõusnud 821, limusiini tõugu 326 ja herefordi tõugu 236 veise võrra. Eelmise
aasta alguse seisuga oli kõige rohkem herefordi tõugu, seejärel
aberdiin-anguse ja limusiini tõugu veiseid.



Täpsem informatsioon Jõudluskontrolli Keskuse koduleheküljel
www.jkkeskus.ee.
15 Veebruar 2007
  Kommentaarid