Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
Jäätmeseaduse muudatused tagavad puhtama elukeskkonna

Täna, 1. märtsil Riigi Teatajas ilmunud ja 11. märtsil jõustuv
jäätmeseaduse muutmise seadus suurendab tootja vastutust jäätmete
käitlemisel ning näeb ette, et üleriigiline jäätmekava hõlmab ka
maakondade jäätmehooldust.

Vajaduse 2004. aastal vastu võetud jäätmeseaduse muutmiseks on tinginud
Eestis viimastel aastatel toimunud jäätmehoolduse kiire areng, ka on
jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmeid ebatäpsusi ja
lünki, mis vajasid kõrvaldamist.

Näiteks täiendab seadusemuudatus tootjavastutuse regulatsiooni ja
täpsustab probleemtoodetega seonduvat. Olulisemad probleemtooted on
mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid-
ja akud. Kuna tootja peab vastutama oma toodete eest ka siis, kui need
on muutunud jäätmeteks, siis on oluline täpselt sätestada, mis ikkagi
kuulub toote hulka. Seaduse muudatus ütleb nüüd üheselt, et rehvid
kuuluvad auto juurde, seni on autotootjad seda mitmeti tõlgendatud.

Tootja vastutab selle eest, et probleemtoodetest tekkinud jäätmed
oleksid ohutud ja hõlpsasti käideldavad ning et käitlemine oleks
võimalikult odav ja tõhus. See tagab puhtama keskkonna. Toote
jäätmekäitluse kulud arvatakse aga toote hinna sisse ning need
maksab kinni otsene tarbija. Selliselt tagatakse ka ühe keskkonnakaitse
olulisema põhimõtte * “saastaja maksab” * rakendamine.”
Seaduse muudatus ei too kaasa tootja vastutusega seotud toodete
kallinemist, kuna tootja vastutus on juba rakendatud kehtiva
jäätmeseaduse alusel.

Seaduse muutmisega muudeti ka jäätmekavade regulatsiooni. Maakonna
jäätmekavasid ei pea enam eraldi koostama, vaid maakondade
jäätmehooldus tuleb hõlmata üleriigilise jäätmekavaga. See
muudatus tagab maakondade jäätmekavade parema ühilduvuse.

Jäätmeseaduse muudatused täpsustavad ka ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi menetlust ning jäätmehoolduse nõuete järelevalvet ja
väärtegusid. Praktikas on ilmnenud, et jäätmehooldusnõuete rikkumise
eest karistada võimaldavad senise seaduse sätted on liialt üldist laadi.
Seetõttu on eelnõus eraldi välja toodud karistused olulisemate
jäätmehoolduse alaste kohustuste täitmata jätmise eest, näiteks
tegevuslubade nõuete rikkumine, probleemtootest tekkinud jäätmete
kokkukorjamise või taaskasutamise kohustuse rikkumine.

Lisainfo:
Kaili Kuusk,
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku kt
626 2866
01 Märts 2007
  Kommentaarid