Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
EAKL esimehe avaldus

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe avaldus seoses tervishoiusektori palgaläbirääkimistega

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga leiab, et lepitusprotsess tervis­hoiu­töö­tajate palgaleppe sõlmimiseks ei ole täielikult ebaõnnestunud.

Tervishoiusektori palgaläbirääkimistel tekkinud töötüli lepitamine on kestnud ebanor­maalselt kaua - juba enam kui kaks kuud. Lepitusprotsessi positiivseks tulemuseks on järgmisel kuul jõustuvad uued miinimum­palga­määrad. Kahetsusväärne on aga see, et riikliku lepitaja eilne "nägemus" ei sisalda­nud endas midagi uut. Tänavu 1. ap­rillil toi­mu­va palgatõusu leppisid ju läbi­rääki­miste osapooled kokku juba 25. jaanuaril. Sel päe­val allkirjastatud lepitusprotokoll on igati korrektne ja esinduslik dokument, mis annab töötajaile juriidilise kindluse käesoleva aasta palganumbrite osas.

Kahjuks 2008. aastaks kordas riiklik lepi­taja sisuli­selt tööandjate ettepanekut, mille tervishoiutöötajaid esindavad ühen­dused olid juba varem tagasi lükanud. Oota­matult ja väga ebameeldivalt üllatas aga lepitaja eilne ettepanek sätestada tervishoiu­töötajate palgamäärad järgmiseks aastaks tingimuslikult ja seada need sõltuvusse muudest kok­ku­lepetest, mille sõlmimist töötajate esindajad ei saa parimalgi tahtmisel kuidagi mõju­tada.

EAKLi esimehena olen veendunud, et Eesti ametiühingud on täna piisavalt targad ja täiesti tead­likud vastutu­sest oma liikmete ees, et asuda ühemõttelisele seisukohale - tingimuslik kollektiiv­le­ping on töötajate petmiseks mõeldud katteta lubadus, mis ei taga reaalset palga­tõusu.

Asjade senine käik annab tunnistust, et ilmselt ei saavutata leppimist ka esmaspäeval - seda enam, et Haiglate Liit on teatanud, et arutab palgakokkuleppe sõlmimist alles järgmisel reedel, 9. märtsil. Sisuliselt on lepitusprotsess tervishoiu töötüli lahendami­seks end ammendanud. Eraldi vastust ootab küsimus, miks ei ole 25. jaanuaril kokku­leppe sõnastamiseks moodustatud töörühm 5 nädala jooksul püstitatud eesmär­gini jõudnud.

Sama hästi kui ummikusse jooksnud lepitusmenetluse venitamine iga hinna eest vaid pikendaks agooniat ega annaks tunnistust austusest töötüli osapoolte vastu. Lepitus­me­netluse lõpetamine eriarvamuste protokolli vormistamisega oleks parim viis riik­li­ku lepitaja institutsiooni autoriteedi säilitamiseks. Töörahu tagavat sätet see küll ei sisalda, kuid uut töötüli pole tervishoius oodata enne 2008.a. palgaläbirääkimisi.

Ametiühingute Keskliidu esimehena loodan, et kõik lepitusprotsessi osapooled ana­lüü­si­vad põhjalikult nii läbirääki­miste kui ka lepitusme­net­luse käiku ning teevad sel­lest tõsised järeldused. Tervishoiu­töötajate 2008.a. palgaläbi­rääki­mis­te algus pole enam mägede taga.

Harri Taliga

EAKLi esimees

55 53 48 40
02 Märts 2007
  Kommentaarid