| Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas. |
|
EAKL esimehe avaldus
|
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe avaldus seoses tervishoiusektori palgaläbirääkimistega
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga leiab, et lepitusprotsess tervishoiutöötajate palgaleppe sõlmimiseks ei ole täielikult ebaõnnestunud.
Tervishoiusektori palgaläbirääkimistel tekkinud töötüli lepitamine on kestnud ebanormaalselt kaua - juba enam kui kaks kuud. Lepitusprotsessi positiivseks tulemuseks on järgmisel kuul jõustuvad uued miinimumpalgamäärad. Kahetsusväärne on aga see, et riikliku lepitaja eilne "nägemus" ei sisaldanud endas midagi uut. Tänavu 1. aprillil toimuva palgatõusu leppisid ju läbirääkimiste osapooled kokku juba 25. jaanuaril. Sel päeval allkirjastatud lepitusprotokoll on igati korrektne ja esinduslik dokument, mis annab töötajaile juriidilise kindluse käesoleva aasta palganumbrite osas.
Kahjuks 2008. aastaks kordas riiklik lepitaja sisuliselt tööandjate ettepanekut, mille tervishoiutöötajaid esindavad ühendused olid juba varem tagasi lükanud. Ootamatult ja väga ebameeldivalt üllatas aga lepitaja eilne ettepanek sätestada tervishoiutöötajate palgamäärad järgmiseks aastaks tingimuslikult ja seada need sõltuvusse muudest kokkulepetest, mille sõlmimist töötajate esindajad ei saa parimalgi tahtmisel kuidagi mõjutada.
EAKLi esimehena olen veendunud, et Eesti ametiühingud on täna piisavalt targad ja täiesti teadlikud vastutusest oma liikmete ees, et asuda ühemõttelisele seisukohale - tingimuslik kollektiivleping on töötajate petmiseks mõeldud katteta lubadus, mis ei taga reaalset palgatõusu.
Asjade senine käik annab tunnistust, et ilmselt ei saavutata leppimist ka esmaspäeval - seda enam, et Haiglate Liit on teatanud, et arutab palgakokkuleppe sõlmimist alles järgmisel reedel, 9. märtsil. Sisuliselt on lepitusprotsess tervishoiu töötüli lahendamiseks end ammendanud. Eraldi vastust ootab küsimus, miks ei ole 25. jaanuaril kokkuleppe sõnastamiseks moodustatud töörühm 5 nädala jooksul püstitatud eesmärgini jõudnud.
Sama hästi kui ummikusse jooksnud lepitusmenetluse venitamine iga hinna eest vaid pikendaks agooniat ega annaks tunnistust austusest töötüli osapoolte vastu. Lepitusmenetluse lõpetamine eriarvamuste protokolli vormistamisega oleks parim viis riikliku lepitaja institutsiooni autoriteedi säilitamiseks. Töörahu tagavat sätet see küll ei sisalda, kuid uut töötüli pole tervishoius oodata enne 2008.a. palgaläbirääkimisi.
Ametiühingute Keskliidu esimehena loodan, et kõik lepitusprotsessi osapooled analüüsivad põhjalikult nii läbirääkimiste kui ka lepitusmenetluse käiku ning teevad sellest tõsised järeldused. Tervishoiutöötajate 2008.a. palgaläbirääkimiste algus pole enam mägede taga.
Harri Taliga
EAKLi esimees
55 53 48 40
|
|
02 Märts 2007
|
|
|
| |
| |
| |
 |
|
|
