Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
87% Eesti noortest on alkoholi proovinud

87 % Eesti noortest on alkoholi proovinud



Tartu Ülikool ja Justiitsministeerium viisid 2006. aastal läbi alaealiste
õigusrikkumisi käsitleva uuringu "Alaealiste hälbiv käitumine Eestis". Tegemist
on rahvusvahelise võrdlusuuringuga, milles osaleb kolmkümmend riiki kogu
maailmast, ning kus alaealistelt uuritakse isiklikke väärkäitumise kogemusi.



Eesti lapsed paistavad teiste riikidega võrreldes silma rohke alkoholi
tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87%, viimase kuu jooksul
45% lastest. Eesti noored tarbivad vene noortest enam alkohoolseid jooke
(vastavalt 87% ja 82%), vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja
hašišit (vastavalt 20% ja 15%). Alkoholi tarbimine kasvab vanusega ühtlaselt nii
tüdrukute kui ka poiste puhul.



Erinevaid õigusrikkumisi on toime pannud 12% uuritud noortest. Kõige levinumaks
õigusrikkumiseks on avaliku korra rikkumine, sealhulgas üldkasutatavate asjade
tahtlik lõhkumine ja poevargused. Poisse ning tüdrukuid eristab see, et
tüdrukutel vanuse kasvades vägivaldne käitumine väheneb, poistel aga kasvab.



Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis
Liivi sõnul avaldavad alaealiste hälbivale käitumisele mõju eeskätt vanemate
omavahelised halvad suhted, vähem see, kas lapsed elavad purunenud perekondades
või täisperedes. "Mida suuremaks ja vägivaldsemaks muutub konflikt vanemate
vahel, seda suurem on alaealiste õigusrikkumiste risk ja seda eriti poiste
seas," märkis Liiv.



Iga viies laps on langenud isiklike asjade varguse ohvriks. Koolikiusamisega on
kokku puutunud 24% lastest. Koolikiusamine on probleemsem nooremate
vanuserühmade puhul: näiteks 40% 12-13 aastastest poistest väitis, et teda on
koolis kiusatud, alandatud või löödud.



"Tavapärane arusaam on, et üksikema kasvatus ei ole piisav selleks, et noori
eemal hoida õigusrikkumiste toimepanemisest ning üksikemaga kasvavad lapsed
panevad võrreldes eakaaslastega enam toime õigusrikkumisi. Antud uuringust aga
selgus, et isa puudumine või olemasolu perekonnas ei mõjuta otseselt
õigusrikkumiste toimepanemist, küll aga mõjutab see alaealise probleemset
käitumist nagu näiteks koolist puudumist ning alkoholi ja narkootikumide
tarbimist," sõnas Liiv.



"Vanemate huvi alaealiste tegemiste vastu mängib olulist rolli alaealise
käitumise mõjutamisel, seega näiteks, kui vanemad või teised täiskasvanud
pereliikmed teavad, kus ja kellega laps väljas käib, väheneb õigusrikkumiste
risk oluliselt. Mida paremad on suhted lapse ja ema vanemate vahel, seda
harvemini esineb tal õigusrikkumisi. Seega on ühelt poolt oluline, kuidas
vanemad omavahel läbi saavad ja teiselt poolt see, kuidas vanemad saavad läbi
oma lastega," lisas Mari-Liis Liiv.



Uuringu sihtgrupi moodustasid kõik 7., 8. ja 9. klasside õpilased Eesti
üldhariduskoolides, kellel vanust valdavalt 13-16 aastat. Kokku osales uuringus
üle 2600 noore.



Uuring on kättesaadav siit: http://www.just.ee/28386
10 Aprill 2007
  Kommentaarid