Ilmub alates 1994.aastast. Vaala keskus, Lõõtspilli 2, Rakvere 44313 E-post: reklaam @ nadalaleht.eu toimetus @ nadalaleht.eu Nädalaleht levib kolmes maakonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgevamaa) ja Tartu linnas.
merereostuste avastamise suutlikkus sõltub valitsuse otsustest

Villu Reiljan: merereostuste avastamise suutlikkus sõltub valitsuse otsustest



Täna, 14. mail ilmunud Äripäev näitab Villu Reiljanile kollast kaarti, väites, et keskkonnaministrina ei pingutanud ta piisavalt mere puhtuse tagamiseks.



Äripäev toob näiteks, et 31 naftareostusest suudeti mullu vaid ühe süüdlane kindlaks teha.



„Eestis on merereostuste avastamise ja likvideerimise võimekus tõepoolest puudulik ja sellele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler Allar Jõks,“ ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Villu Reiljan. „Kuid väita, et ma keskkonnaministrina reostusevõimekuse tagamisel ei pingutanud, on küll liialdus.”



Vaatamata sellele, et 2000. aastal valitsus likvideeris Mereinspektsiooni, kelle ülesanne oli reostuse avastamine ja likvideerimine, on endine keskkonnaminister kaasa aidanud merereostustõrje võimekuse tõstmisele.



Endine keskkonnaminister Villu Reiljan ja endine siseminister Kalle Laanet otsustasid toonase valitsuse toel investeeringuid riiklikku reostustõrjevõimekusse kordades kasvatada. Näiteks lepiti kokku ligi 100 miljoni krooni eraldamine piirivalvele, mille eest remonditi Piirivalveameti ainsat reostustõrjelaeva ning otsustati hankida üle 60 miljoni krooni eest merereostuse lennuvahenditelt avastamise seadmeid.



Samamoodi planeeriti ELi järgmise eelarveperioodi rahade kasutamist, millest ligikaudu 600 miljonit krooni suunatakse just nimelt merereostuse tõrjumise võimekuse suurendamiseks.



Merereostuse avastamine, olgu siis õhust, radari abil või laevalt, ja reostuse tõrjumine on praegu piirivalve pädevus, kuid nende ülesannete täitmiseks puuduvad vajalikud vahendid. Keskkonnaministeerium koostas Reiljani ministriks oleku ajal veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt saaks asutada õlifondi, kuhu iga-aastaselt laekuks 60–100 miljonit krooni. Seda raha saaks kasutada nii õnnetuste ennetamiseks vajaliku tehnika kui ka reostustõrje vahendite soetamiseks. Eelnõu esimene versioon valmis juba 2004. aastal, kuid õlifond on siiani loomata.



„Kui näiteks praegu peaks juhtuma õlireostus, oleks selle likvideerimine peaaegu sama keeruline nagu aastataguse looderanniku õlireostuse puhul ja kõik kulud jääksid taas meie maksumaksjate kanda,“ sõnas Reiljan.



Lisainfo:

Manuela Pihlap,

Eestimaa Rahvaliidu teabejuht

5625 0398
14 Mai 2007
  Kommentaarid